mängiv Imelik Tootsi ja Teele tantsutseeni filmimine Tseen Kiire ja Tootsiga sahvris fimib operaa- tor Harry Rehe, rezissöör Arvo Kruusement annab nõu Rezissöör Arvo Kruusement ja operaator Harry Rehe tööhoos Palamuse kihelkonnakool Elutee lõpp... Oskar Luts suri 23.märtsil 1953 aastal.Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument Kasutatud kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts(17.01.2008) 2.Liina Ristoja. Sõprus, seiklused ja metsakollid kirjanik Lutsu majas. // Hea Laps, 2007, nr 1, lk 21-32. 3.Lembit Ainsoo ja Uno Ainsoo.1000 Tartlast läbi aegade.Tartu: MTÜ Liivimaa Mälu, 2003.Lk. 240- 241. 4.Meelik Kahu ja Eerik Teder. Mälestusi Oskar Lutsust. Eesti Raamat, 1996. Lk103, 378. Täname kuulamast!
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja
Lisaks Kaurla ja Põhjaku sood. Enamus alast on kaetud metsa ja looduslike rohumaadega. Haritav maa paikneb asulate ümbruses. Suuremad sellised alad on Alavere, Jäneda ja Albu ümbruses. Hüdrograafia: Alale jääb Paunküla veehoidla, mis on ühtlasi ka suurim sel alal olev veekogu. Järvedest tuleks ära mainida Nelijärve järvistu ning Änni järv. Jõgedest jäävad kaardile Jägala, Ambla, Mustjõgi, Jänijõgi. Ojadest võiks välja tuua Ristoja, Palgissaare, Saueaugu, Treimani ja Kadaka ojad. 2.2 Lähteandmed Baaskaardilehel nr. 6342 on lähtepunktideks määratud 3 riikliku põhivõrgu II klassi punkti. Punktide nimetused ja numbrid ühes nende koordinaatidega, geodeetiliste ning absoluutsete kõrgustega on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1.Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide tasapinnalised ristkoordinaadid, geodeetilised ja absoluutsed kõrgused Punkti nimi Punkti nr
7. Grundlagen der Elektronik (Die Meisterprüfung in der Elektrotechnik). Karl- Wilhelm Dugge, Andreas Eißner. 7., korrigierte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2002. 8. Grundlagen der Elektronik. Halbleiter, Bauelemente und Schaltungen. Stefan Goßner. 7. ergänzte Auflage. Shaker Verlag 2008 [http://prof- gossner.eu/pdf/Gesamttext.pdf]. 9. Raadioamatööri käsiraamat. Autorite kollektiiv. Tõlge vene keelest: Heino Pedusaar ja Johannes Ristoja, toimetaja Lembit Abo. "Valgus", Tallinn 1972. 10. Taschenbuch der Elektrotechnik und Elektronik. Helmut Lindner, Harry Brauer, Constans Lehmann. Fachbuchverlag Leipzig im Carl Hanser Verlag, München 2008. 11. Tehnikaleksikon. Autorite kollektiiv. Tõlge eesti keelde. "Valgus", Tallinn 1981. 12. Wikipedia Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 43 (43)
annaabi.ee 
