parem? Ergonoomika kasutab laialdaselt enesehindamist. Uuringutes hinnatakse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt 1) psüühilist pinget, 2) diskomforti, 3) lokaalseid väsimusaistinguid ja ka üldist, raskesti lokaliseeritavat väsimustunnet, 4) kaebusi tervisliku seisundi kohta. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele. Ent kui ta pöörab tähelepanu oma kehale või selle osadele: jalgadele, ristluupiirkonnale, sõrmele tunneb ta ebamääraseid aistinguid. Tööpäeva lõpul esinevad tavaliselt väsimusaistingud. Kuna väsimus võib edasi areneda haiguseks, siis on väsimusaistingute kvantitatiivne hindamine olulise tähtsusega, et leida väsimuse tekke põhjused ja seega võtta meetmeid väsimuse vähendamiseks ja haiguste vältimiseks. Et inimene töötaks efektiivselt ega rikuks oma tervist, tuleb nii diskomforti kui ka väsimust kvantitatiivselt hinnata ja vähendada.
1) psüühilist pinget, 2) diskomforti, 3) lokaalseid väsimusaistinguid ja ka üldist, raskesti lokaliseeritavat väsimustunnet, 4) kaebusi tervisliku seisundi kohta. Igapäevases elus pöörab inimene vahel alateadlikult tähelepanu aistingutele oma kehas, hindab neid. See on vajalik mitmel põhjusel, eeskätt, et vältida ülekoormusi. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele. Ent kui ta pöörab tähelepanu oma kehale või selle osadele: jalgadele, ristluupiirkonnale, sõrmele tunneb ta ebamääraseid aistinguid. Need võivad olla erineva kvaliteedi ja intensiivsusega, nii vaevu tuntavad kui ka sellise tugevusega, et segavad tööd. Kõigepealt tekib nõrk aisting, siis sümptom, seejärel kaebus (vaevus) juhul kui inimene peab abi saamiseks pöörduma teise inimese poole. Hiljem kujuneb välja (tugi- liikumisaparaadi, südame-veresoonte jne) haigus. Tööpäeva lõpul esinevad tavaliselt väsimusaistingud. Väsimuse uurimiseks ettevõttes on
annaabi.ee 
