venituse. Selle venituse korral lõõgastub sisemine sulgurlihas, aga välimine tõmbub tugevalt kokku – defekatsiooni toimuda ei saa. Soolesisaldis lükatakse tagasi. Nii võib päeva korral mitu korda olla, ilma et järgneks defekatsiooni. Kui venitus küllalt tugev ja inimene tahteliselt on otsustanud, et ta soovib oma pärasoolt tühjendada, siis peaaju koores järgneb vastav käsklus. See käslus jõuab seljaaju ristluupiirkonda ja sealt edasi välisele sulgurlihasele. Kui sisemine lõtvub, siis lõtvub ka välimine. Sulgurlihased lõtvuvad ja pärasool ise on ka lõtv –> sigmasoolest surutakse kogu soolesisaldis päraku kaudu välja. Lastel esialgu dekekatsiooni tahteline kontroll puudub. Defekatsiooni sagedus esimestel elunädalatel 4-5x päevas, veidi hiljem 2-3 korda. Alates 1. Eluaastast 1- 2 x päevas. Last hakatakse potile panema küllaltki varakult (juba 1. Eluaastal), et tal tekiks ka põiekontroll
ja turvarihmad. Valikus elektriline tooli- ja seljatoe regulaator. Spetsiaalsed ühepoolse halvatusega inimesele mõeldud käetoepadjad. Ratastoolilaud, erinevad hoorattad. Valikus istmelaiused 34 - 71cm, istme sügavused 38 - 60cm, seljatoe kõrgused 55 - 80cm. Kandevõime kuni 180kg. 1.4 Parapoodium. Abivahend võimaldab halvatud patsiendil iseseisvalt ringi liikuda. Parapoodiumi seljaosa toetab rindkere, nimme- ja ristluupiirkonda, toetatud on ka jalad vaagnast taldadeni. Keha optimaalne stabiliseerimine nii eest kui külgedelt. Pikad käetoed meenutavad karke, jalaplatvormid on libisevate rööbaste peal. Võimalik lisavarustus: põlvetoetuse raam, randmehoidjad, jalakiil, lisapadjad. 8 2. Invaabivahendid WC-sse ja vannituppa. Tualett ja pesemisruum. Tualetis käimine peab olema võimalikult kerge. Abiks on potikõrgendused ja käetoed kahel
annaabi.ee 
