kinnipidamine ja neilt relvade äravõtmine ● Baaside lepingu sõlmimine ● 17.sept.1939.a. NSVLiit ründas Poolat, Orzel põgenes ● NSVLiidu süüdistused, et Eesti Vabariik ei suuda oma piire kontrollida ● Moskvasse nõuti kaubanduslepingut sõlmima välisminister K.Selter, temalt nõuti vastastikuse pakti sõlmimist ● Nõukogude lennukid tiirutasid Eesti õhuruumis, laevad ristlesid Soome lahes ● Olukorrast Eesti välissaadikutele infot ei jagatud ● Kaalukad otsused võeti vastu kitsas ringis Baaside lepingu sõlmimine 28.sept. 1939.a. allkirjastati Eesti Vabariigi ja NSVLiidu vaheline vastastikuse abistamise pakt vt Tera Baltisakslaste lahkumine ● 6.okt. 1939.a. pidas Hitler kõne, kus ta kutsus baltisakslasi kodumaale tagasi pöörduma ● 18.okt. lahkus 1. laev ümberasujatega, kokku 1939-1940.a. 12660 Punaarmee sissemarss ● 18
2 3 6 Kodanikud lasksid tuulel küünlad akendel ära puhuda ja koertel ümber joosta. Raudketid tõmmati ainult kaitseseisukorra ajal ette ja pussnugade kandmise keelul oli ainult niipalju tagajärgi, et Kõrilõikajate tänav Kaelalõikajatc tänavaks ümber nimetati, mis ju suur edusamm oli. Feodaalse seadusandluse vana hoone jäi püsima, sellega koos kõik need arvutud kohturingkonnad ja lään-konnad, mis linnas läbisegi ristlesid, üksteisel ees seisid, segamini läksid, risti-rästi üksteise peale kuhjusid, üksteisesse lõikusid; tihe võrk öövahtkondi, patrulle, vahiposte oli täiesti asjata, sest nende vahelt pääsesid relvastatud vargad, röövlid ja mässajad ilusasti läbi. Selles korratuses polnud siis ka midagi kuulmatut, kui mõni jõuk mingile lossile, paleele või majale kõige rahvarikkamas kohas kallale tungis. Enamasti tulid naabrid alles siis appi, kui riisumine juba nende enes-teni ulatus
annaabi.ee 
