Sisuliselt ongi juures komponent, mis arvestab ka valuutakursi mõju juurdetulevatele või makstavatele intressidele. Seda on näha, kui korrutada läbi valem 9.13: 28 29 (9.14) EIR = (1 + k f ) (1 + % e) - 1 = % e + k f + k f % e . Lisaks kaudsele ja otsesele valuutakursile tuntakse ka valuuta ristkurssi. Valuuta ristkurss (cross rate) on kahe valuuta omavaheline kurss, mis on väljendatud kolmanda valuuta kaudu ehk leitud kahe teise valuutakursi järgi. Välisvaluutat ostetakse ja müüakse mitte üksnes spot-, vaid ka forvardkursiga. Forvardkurss on lepinguline kurss, mille alusel tulevikus tehing toimub. Forvardlepingu sõlmimisel ei tarvitse kliendil raha olla, seda on vaja alles tehingu väärtuspäeval ehk kokkulepitud päeval tulevikus, mil tehing sooritatakse. 10
kaudset noteerimist kasutatakse SRÜ riikide suhtes. Otsene noteerimine on levinud ka mandri- euroopas seevastu inglise pangad eelistavad kaudset noteerimist. Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringud valuuta ostu- ja müügikursi, olenemata sellest, kas kasutatakse otse või kadset noteerimist nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks. Ostu ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spreadiks. Kasutatakse veel ristkurssi, mis leitakse kahe erineva välisvaluuta kursi järgi. Hetketehingute kõrval kasutatakse sageli teistsuguseid valuutatehinguid, kuis valuutat ostetakse ja müüakse varem kindlaks määratud kursi järgi. Seega noteerivad pangad valuutade hetke ja tähtajakursse. Hetke ehk spotkursiks nimetatakse valuutakurssi, millega antud päeval antud valuutaga kaubeldakse. Tehingu tehnilist külge arvestades toimub tegelik rahaülekanne küll tavaliselt järgneval või ülejärgneval päeval
annaabi.ee 
