Frisbee *VÄLJAK. Ristkujuline väljak, mille mõlemas otsas on väravaala. Väljas mängides on mõõtmed 35 x 65 m, väravaala 22 m, võimlas mängides 27 x 20 m, väravaala 6,5 m. *MÄNGU ALUSTAMINE. Iga punkti alustamine algab selles, et mõlemad võistkonnad rivistuvad end väravajoonele vastastikuliselt. Kaitses olev võistkond viskab frisbee ründavale võistkonnale. Väljas mängides on võistkonnas 7 liiget, võimlas mängides 5 *SKOOR. Iga kord kui ründav võistkond söödab kaitse väravaalasse ning oma mängija saab selle korrektselt kätte, on ründav võistkond saanud punkti. Mängu jätkatakse pärast igat punkti. *FRISBEE LIIKUMINE. Ffrisbeet võib sööta igas suunas, üle või mööda takistusest oma kaasmängijani. Mängija ei tohi frisbeega jooksta. Frisbee söötmiseks on aega väljas mängides 10 sekundit, võimlas 8 sekundit. Kaitsja peab lugema sekundeid selgelt ja arusaadavalt. Kui heidet pole sooritatud nõutud aja jooksul, läheb frisbee h...
Oli levinud haritud kreeklastest kodu õpetajate pidamine. Enamus poisse ja küllaltki palju tüdrukuid käisid al 7 eluaastast koolis. Kirjutamine, lugemine arvutamine. 12-16 el a käidi gramatikute koolis(kirjanud ja gramatika) al 16 el a õppisid rikaste lasted retooriikat ja õigus teadust. Eluolu Juuluse kalender- tänapäeval kasutusel olev kalendri tüüp. Tuunika- roomlaste igapäevane alusrõivas. Tooga-pidulik pealisrõivas meestel roomas. Aatrium- ristkujuline ruum mida piirasid magamis toad, asus keskel. Ostia- rooma sadam Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus, oli pidulik koht. Panteon- tempel kõikide jumalate jaoks. Cloaca maxima.- suur äravoolu kanal Akveddukt- linna varustavad vee juhtmed Term- avalikud saunad, erinevad meelelehutus võimalustega koht. Circus maximus- Tähtsaim hiotroom kaarikat omavaheline võistlus paik. 4 võistkonda oli. Asus keisrilossi kõrval. Colosseum- amfiteater.
hilisest 5 saj kuni 4 saj peale, püha väesalk on küll teada, mis olevat koosnendud jõukatest kartaagolastest, muus osas koosnes palgasõduritest kreeka ja rooma omadest. Kasutasid hopliidi taktikat ja faalanksit, raha nende palkamiseks oli , tegemist oli väga jõuka riigiga. Teine sõltuvate liitlaste väekoormus. Kartaago olevat olnud , suur linn, ja rikas linn. Hästi väljaehitatud sadamaga, välimine ristkujuline kaubasadam, sisemine ringikujuline sõjasadam. Kartaago mõisate ja väiksemate majade väga hea korrastatus. Suurte karjade olemasolu, põlluharimine oli hea järjel kreeka ja rooma autorite puhul. Kartaagolased olid 5 kuni 3 saj , sagedas sõjaseisukorras kreeklastega Sitsiilias. Ja selles võitluses Kartaagolaste valdused lääne poolses osas, kreeklaste lõuna ja ida poolses osas. ,see piir sõdade käigus kõikus aga suurtes piirides jäi samaks