ümbernimetamine Fotol vaade hipodroomi poolt Pelgulinnale 1947. aastal. Pelgulinna algkool, tänane Ristiku põhikool vahetult pärast valmimist 1920. aastate lõpus Oskari, tänane Ristku tänav vaatega Kopli suunas 20. sajandi teisel kümnendil. Pelgulinna algkooli õpilased Sitsi karjamaal koolimaja kõrval. Telliskivi ja Kalinini/Kopli tänava rist 1980. aasta paiku. Pelgulinn 1940> Teise maailmasõjas hävinesid paljud hooned 1950. aastatel lisandus hulgaliselt uusi 2- korruselisi elumaju
karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielistel heintaimedel. Parim koristusaeg on peale esimese õie puhkemist kuni 20% õitsemiseni. Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht on karvane ja lehe alumine külg ei läigi.Punase ristku sordid jagunevad - varasteks ja hilisteks ning di- ja tetraploidesteks sortideks Punase ristiku külvisenorm puhaskülvis on 15 kg/ha. Varajane punane ristik erineb hilisest esmajoones kiire kasvu poolest. Katteviljata külvi korral moodustab varajane ristik esimesel eluaastal massiliselt varsi ja õisi, samuti kattevilja alla külvatult. Nii võib varajane ristik anda esimesel aastal juba 100 ts haljasmassi. Hiline punane ristik on