ja 2ne telofaas . 3. Vali õige variant. ( 7 punkti ) 1) DNA kahekordistumine toimub: a) metafaasis b) telofaasis c ) interfaasis d) profaasis e) karüokineesis 2) Bakterid paljunevad enamasti: a) vegetatiivselt b) meioosiga c) eoseliselt 3) Naisel toimub viljastumine: a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on: a) evulutsiooniline areng b) järglased on geneetiliselt identsed c) saadakse järglased 7) Kehaväline viljastumine toimub: a) põdral b) konnal c) linnul 4. Mis on piltidel? Kirjuta joonise juurde tema osad. (11 punkti ) 5. Võrdle. ( 6 punkti ) Bioloogiline surm Kliiniline surm
Bioloogia Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseviljastumine ühelt vanemalt Ristiviljastumine kahelt vanemalt Eri liiki esindajad tavaliselt ei ristu. Eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Kas siis eoseliselt või vegatiivselt. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eoskotid võivad moodustada kas lülistunud mütseeli tippudes või viljakehal. Eoskande eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel.
Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Suguline paljunemine? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristiviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt päritud geneetilise info. Eri liikide esindajad omavahel tavaliselt ei ristu, kuid kui see siiski toimub, on järglased steriilsed (nt. Hobune + eesel = steriilne muul) Vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis
annaabi.ee 
