Prohvet- Jumala sõnumi edastaja. Märter- Rooma riigiusundit mittetunnistanud varakristlikud usutunnistajad, kindlalt lunastusse uskudes läksid oma usu eest surma. Paljud märtrid tunnistati hiljem pühakuteks, nt Jeesus, Paulus, Peetrus. Reliikvia- religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt seotud oluliste isikutega nt Jeesuse risti tükid, Jeesuse surilina, pühaku säilmed nt Püha Jacobinuse. Ristisõjad- paganate ristiusutamiseks korraldatud sõjaretked. Korraldati alates 11.s katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. 1.ristisõda Jeesuse haua vabastamine Jerusalemmas moslemite käest. Misjönärid- usulevitajad, nt Püha Albert, Patrick. Paavst- Rooma katolikukiriku pea, valiti eluksajaks konklaavi (valimiskogu) poolt
Suurem tähelepanu läks nüüd palvetamisele, mis jättis munkade töö soiku. Kloostritest sai naturaalmajanduslikud majapidamised, kus töötasid pärisorjadest talupojad, munkade töö olnud enam oluline, asendus palvetamisega. Ristiusu ulatuslikum levitamine ehk misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses püha Patrick, ta rajas mitu kloostrit ja ta suutis Iirimaa ristiusustada, hiljem Inglismaa. Briti saartest sai hea lähtepunkt germaanlaste ristiusutamiseks, said tuge frangi riigi valitsejatelt, kes nägid seda kui võimu laiendamist. Iirimaal kujunes ka keldi keel. Kultuur elavnes mandril Karl Suure ajal, ta tahtis taastada muiste Roona kultuuri. Ta koondas oma lähikonda õpetlased ja see huvi jätkus ka tema poja ajal. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud ka kui Karolingide reessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati ümber ladinakeelseid teoseid
annaabi.ee 
