8. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.sajandil. Muistse vabadusvõitluse eellugu. Et eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste maadega, mõjutas see osade eestlaste kommete muutumist. 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha rohkem laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. 12. sajandil kantud ehete seas leidus pronksristikesi. Et Eestis käisid regulaarselt ristiusulistest maadet pärit kaupmehed tekkisid siia-sinna mõned kirikud ja kabelid. 11.sajandist alates tundis krik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Munk Hiltinus (Läänemeremaade rahvaste piiskop) ei saavutanud misjonitöös siinamil tulemusi ja loobus piiskopi kohast. Järgmine Eestimaa piiskop oli Prantsusmaalt pärit munk Fulco, talle määrati abiliseks Norras elanud eestlasest munk Nicolaus. Idapoolsesse Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt
religiooni väljajuurimist. Ristimiste, leeritamiste ja laulatuste arv kahanes järsult, kogudused kuivasid kokku. Väljatõrjuti ilmalikud surnuaiapühad. Ülikoolidest visati üliõpilasi välja, selle eest et nad tunnistasid end usklikeks. Suureks probleemiks olid jõulupühad, see oli kristlik traditsioon ning kuused kaunistati kristlike sümboolikaga, käidi kirikus ja surnuaias küünlaid oma esivanematele põlema panemas. Jõulud asendati ametlikult nääridega, mis erinevalt ristiusulistest jõuludest pidid olema ühed vanad eesti pühad. Tsensuur: Tsensuur (Riiklik ja enesetsensuur)- Tsensor pidi üle vaatama kõik kirjutised, peale selle teosed said loa avaldamiseks. Tsensuuri ülesanne oli eelnevalt välja filtreerida kõik, mis mingil moel oli sobimatu Nõukogu ühiskonnale. Oli olemas ka järeltsensuur, kui olid raamatud juba ilmunud siis tsensor vaatas ka need üle, kui sealt leiti siis tuli meetmeid rakendada. Mitte kellegil polnud õigus eksida. Tsensuur
annaabi.ee 
