alla.Lnest tulnud sjamehed ei pidanud end Btsantsi sdames kuigi rtellikult leval.Keiser Alexios I-l oli nendega raske toime tulla.Ometi suutis ta ristisdijatelt vlja meelitada lubaduse,et trklaste kest vabastatud maad tagastatakse keisrile. Jeruusalemma vallutamine vttis aega.Alles 1099. aasta juulis,prast viiendalast piiramist vallutati pha linn Jeruusalemm.Tapatalgud,mille ristisdijad seal korraldasid, olid tohutud.Ei halastatud kellegile.Ainuksi pea- moees tapeti 10000 ristiusulist. RISTISDIJATE RIIGID Jeruusalemma langemise jrel vallutasid ristisdijad suure osa Vahemere idarannikust, kus nad moodustasid riigid.Kige thtsam neist oli Jeruusalemma kuningriik.Allutatud aladel pti kehtestada samasuguseid sltuvussuhteid ja hierarhiat nagu Lne-Euroopas.Niisugused riigid polnud aga loomulikud moodustised.Ainuke tulutoov majandusharu oli seal kaubandus.Seegi itses seal tnu Itaalia kaupmeeste agarusele. VAIMULIKUD RTLIORDUD Kristlaste elu Phal Maal polnud sugugi ohutu
I ristisõda 1096-1099 · (sellele eelnes talupoegade ristiretk 1096. Lõppes nurjumisega. Järelejäänud ühinesid rüütlite armeega. · Selle initsiaatorid olid Toulous'e krahv Raymond ja Lorraine Lotring'I hertsog Godefroi · Ristisõdijate arv kasvas teel liitujatega · Omavahel tülitseti · Keiser võttis feodaalidelt vasallivande · 1099 jõuti ja vallutati Jeruusalemm · Selle tulemuseks oli: o Moodustati neli ristiusulist haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik Tripolise ja Edessa krahvkonnad Antiookia vürstkond o Asutati kolm vaimulikrüütliordut oma valduste kaitseks: Templiordu (kõige rikkam) Johanniitide ehk hospitalliitide oru Saksa ordu II ristisõda 1147-1149 · 1144 olid ristisõdijad kaotanud Edessa
annaabi.ee 
