pärnasid, hiiepuu alone oli pühapind, sinna ei lasted loomi, ega võetud oksi ja lehti. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega: pühad, tervise-, elu-, silma- jt. allikad. Ohverdamine leidis asset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Lõige sobivaimaks nädalapäevaks peeti eestlastele "pühaks päevaks" olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, very, vill, vili ja ka loomad. Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ristiusulevik Eestis-Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga ning kuna siin käis regulaarselt nende maade kaupmehi, siis pole võimatu, et siin isegi mõni kirik oleks olnud. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070.aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul
võetud oksi ja lehti. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega: pühad, tervise-, elu-, silma- jt. allikad. Ohverdamine leidis asset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Lõige sobivaimaks nädalapäevaks peeti eestlastele "pühaks päevaks" olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, very, vill, vili ja ka loomad. Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ristiusulevik Eestis-Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga ning kuna siin käis regulaarselt nende maade kaupmehi, siis pole võimatu, et siin isegi mõni kirik oleks olnud. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070.aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse,
annaabi.ee 
