patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu. Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja soov uute maade järgi ning haarata privileege. Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm. Tulemused: Islamimaa tihedam liitumine, Läänemaailmal ei õnnestunud sõdade eesmärk saavutada (ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud). Ida- Läänekristlus on eraldi tänapäevani. Maailmade vahel süvenes vaen. Misjonäär- usklik, kes Euroopas pööras ristiusku paganlikke hõime ja samuti asutas nende maal
kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Esialgu olid kristluse keskusteks ainult linnad Maakohad olid ristiusustamata Kiiremini levis kristlus nendel Euroopa aladel, mis kuulusid ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal Rooma impeeriumi koosseisu Hispaania Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) Järk-järgult hakkasid ristiuku astuma ka roomlasteg kokkupuutuvad barbarid Üks olulisemaid sündmusi oli tolle aja tugevaimate barbarihõimude frankide ristimine 5. saj. lõpp Võtsid vastu kahe katoliikluse vormis Euroopa rahvaste ristiusustamine oli võrdlemisi pikk protsess ning toimus tihtipeale vallutuste käigus Suurt osa mängisid ka misjonärid. Ainsana kogu euroopas toimus ristiusustamine täiesti rahumeelselt
annaabi.ee 
