Testamendi (1516), mis lisaks tema enda tehtud ladinakeelsele tõlkele sisaldas kreekakeelset teksti keeleliste kommentaaridega. Sellega andis ta tõuke hilisemale keeleteadusele, ning kui piiblit rahvuskeeltesse tõlkima hakati, kasutati tema tõlget usinalt. Erasmus nägi sõdades kõigi hädade ja kurja algpõhjust - õitsva roiskumist, terve hukkumist, kindla purunemist, kauni ja kasuliku hävimist. Selle ära hoidmise lahendusena arvas ta olevat "inimlikuks tehtud" ristiuksu, taas ellu äratatud ja omaks võetud antiikseid tarkuseid koos uue humanistliku ilmaliku kultuuriga. Palju on kirjutatud Erasmuse suhetest Lutheriga. On loomulik, et sel humanistil, kes suhtus väga kriitiliselt katoliku kirikusse, oli palju ühist Wittenbergi revolutsionääriga. Ent kui Luther valis võitluse tee, siis Erasmus eelistas revisionismi [marksismi uuendamist taotlenud suund] teed. Küsimus oli eelkõige selles, kas inimesel on vaba tahe
Muiste vabadusvõitsulega lõppeb Eestis esiaeg ja algab keskaeg. 11.saj said Lääne- Euroopast alguse ristisõjad nn pühale maale, millel oli 2 eesmäarki: 1. Usuline: vabastada Issanada haud uskmatute(moslemite) käest. 2. Laiendada Euroopa suurriikide võimupiire Ees- Aasiasse. 1143.a- asutati Lüübeki linn, oli Saksa linn Lääne-Mere ääres, mis sai kaubateede sõlmpunktiks kuid ka ristiusu misiooni tugipunktiks. Kiriiklikus keskuseks sai Preemeni peapiiskopkond. 12.saj teine pool- ristiuksu püüdsid levitada ka Taani ja Rootsi. 1165.a- Lundi peapiiskop määras ametisse eestlaste piiskopi Fulco ja tema abiliseks Nicolausi. 1184.a- Preemeni peapiiskop saadab liivlaste juurde, ristiusustamise eesmärgiga munk Meinhardi(ehitas Taugava jõe kaldale tugipunktideks puukiriku ja kivilinnuse). Esimesena teadaolevalt lasi end ristida liivlaste vanem Kaupo. Meinhardi järel olid liivlaste piiskoppideks Berthold ja Albert(asutas 1201 Riia linna, liivlaste
annaabi.ee 
