doseerimisvaltsidega. Liimikulu oleneb spoonipinna karedusest, puidu liigist, liimi viskoossusest ja valtsipinna faktuurist. Doseerimisvaltsi vahekaugus pealekantavast valtsist määrabki kindlaks liimikulu. Liimivaltside pind on kaetud happekindla kummiga. Selle kummi all paikneb elastsema kummi kiht. Valtsid käivitatakse tavaliselt ühiselt ajamilt. Spooni koosteseadmed Spooniribade koostamiseks täisformaadilisteks lehtedeks kasutatakse piki- ja ristisuunalise etteandega koostepinke. Spooniribad ühendatakse vuugipaberi, termoplastilise niidi või liimiga. Pikisuunaliste koostepinkide eeliseks on masina konstruktsiooni lihtsus ja kvaliteetne töö, puuduseks on madal tootlikkus. Pikisuunalised koostepingid koosnevad liimlindi ülessulatusküttekehast, niidi laotusmehhanismist, spooniribade kokkusurumise ja veo ketastest. Klaasniidil oleva liimi ülessulatamine toimub torukujulises küttekehas. Sealt väljudes
Kuumutustemperatuur on madal, nii et polümerisatsioon toimub osaliselt. Saadavad lindid keritakse rulli ja nad säilivad 0 kraadi juures kuid. Lõplike detailide saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel. Kerimise meetodit kasutatakse silindrilise kujuga detailide valmistamiseks. Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis. Esimsel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristisuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist kuumutatakse ja eemaldatakse alusest. Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Tasapinnalised kihilised komposiidid: kohakuti asetatakse kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas, näiteks puidust, paberist või muust kudainest kihid, näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või polümeerse sideainega.
teooriat piisavalt argumenteerituks. Baer-Babinet seadus Põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast (jõgi ei pea olema meridionaalselt orienteeritud). Maaga seotud, pöörlevas (mitteinertsiaalses) koordinaadistikus põhjustab jõgede, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast (põhjapoolkeral paremale) nn Coriolise joud, mis tekitab ka liikumisele ristisuunalise kiirenduse põhjapoolkeral paremale liikumissuunast. Vektorkorrutis c = a x b (vektorimärk kõigil peal) 1) Pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpkülikupindalaga . Tähistades moodulid a ja b ja c-ga , siis avaldub resultantvektori pikkus valemiga c=ab sin 2) Suund on määratud parema käe reegliga , vektorid abc peavad moodustama nn parema käe kolmiku. Corolise kiirendus ja jõud kallutab põhjapoolekral liikumist paremale.
annaabi.ee 
