aladel. Alates 11. sajandist ilmuvad kristlikud hauapanused (ornamendid, keed). 12. sajandi lõpupoolest on leitud ida-lääne suunalisi laibamatuseid. Valjala kirikusse on sõna otseses mõttes ,,kivisse raiutud" kohalikud ülikud, milles võib näha kohaliku eliidi otsest osavõttu kirikute rajamisel. On oletatud, et osa Saaremaa ülikuid võis olla juba enne võõrvallutust ristitud. Järgnev kausaalne oletus oleks, et sarnaselt Põhjamaadele, kus alamad võtsid peale valitsejat ristisu vastu, võtsid ka Saaremaa vanemate/kuningate ülejäänud piirkondlikud alamad selle üle. See on muidugi ilmselge oletus, kuid mitte võimatu. Toompea mäele saabusid endised Iru linnuse elanikud 11. sajandil, kes jätsid oma vana elupaiga maha. Siia rajasid nad uue Lindanise nime kandva linnuse. Uuemad maa geoloogilised uuringud tõid päevavalgele suure maa-aluse järve, mis oli Iru kandis sellel ajal maapinnale ilmunud. Teadlased arvavad, et Ülemiste järv on samuti alguse saanud maa-
6.s lõpus algas ristiusustamine, kuid lõpule jõuti sellega alles 7.s II poolel. Iirimaa eripäraks võib nim kloostrite rohkust ja mõjukust. 8.s lõpul algasid normannide rööv-ja rüüsteretked. Eriti äge võitlus toimus kuningas Alfredi ajal. Esialgu leppis Alfred taanlaste nõudega maksta neile maksu. Koondanud talupoegade maleva ja moodustuva feodaalse ratsaväe, pani ta seisma taanlaste edasitungi kogu Inglismaa vallutamiseks, kuid pidi neile loovutama oma kuningriigi kaguosa. §9 Ristisu kiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduste liikmed uskusid, et Kristus naaseb ning toob Jumalariigi maa peale veel nende eluajal. Ristiusu suurem levik sai alguse Rooma riigist. Constantinius Suur kuulutas 313.a Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 381.a kuultati see Rooma ristiusuks. Kirikust sai
annaabi.ee 
