palju kasu.Vaimulikke rtli- ordusid vib pidada omamoodi ristiusu kaardiveks. RISTISJAD JTKUVAD.RISTISDADE TULEMUSED. TEINE RISTISDA (1147-1149) XI sajandi lpul Esimese ristisjaga saavutatud edu ei psinud kaua.Peagi nnestus seldukkidel osa kaotatud aladest tagasi vita.1144. aastal lagunes nende ktte ristiususliste rajatud Edessa krahvkond.Lne-Euroopale oli see raske lk.Tuli hakata jlle tegema kihutustd,et vtta ette uus ristisda. Uue ristisja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st.Ta phjendas Teise ristisja korraldamise vajadust.Pha Bernardi leskutsetele vastati kogu Euroopast.Kaks tolle aja kige vimsamat valitsejat- Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna Phale Maale rististta. Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama.Pha Bernardi leskutsetest rgiti sellest,et ristisdu paganate vastu vib pidada ka Euroopas.Phja-Euroopa valitsejade eelistasidki prata
autonoomi ja eristas ümbritsevast keskonnast. Mida väiksem oli linn seda rohkem oli seal tõenäoliselt eestlasi.tekkis 9 linna tln(liinnaõigus 1248), rakvere, haapsalu, narva, tartu, viljandi, uuspärnu, paide, vana-pärnu Vaimuelu. Berthold-tsistertslane, kes sai1196 aastal Üksküla piiskopiks. See tähendas uue lehe pööramist ajaloos. Liivlased olid harjunud sakslasi umbusaldama ega soovinud teda piiskopina vastu võtta. Berthold sai loa paavstilt ristisja korraldamiseks. Varsti tuligi 1000meheline ristisõdijate hulk ning ta hukkus. Meinhard- augustiinlasest piiskop, kes pühitseti hamburgi-bremeni peapiiskiopi poolt selleks ja tehti talle ülesandeks liivimaa ristiusule toomise. Albert- peale bertholdi sai piiskopiks tema 1199. Ta eesmärk oli luua liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop kes alluks paavstile. Tal oli märgatavalt laiem haare kui eeelkäijatel. Kaupo-liivlaste vanem, kes hukkus madisepäevalahingus.
annaabi.ee 
