tagasi haarata, et lihas saaks kiirelt lõõgastuda. Jõuarendus sõltub ka sarkomeeri lühenemiskiirusest. Mida kiiremini sarkomeer lüheneb, seda rohkem kaotatakse jõus, kuna müosiini pead ei jõua kiiresti mööda libisevate aktiinifilamentide aktiivtsentritega piisavalt ristisillakesi luua. Isegi kui müosiini peal õnnestub kinnituda, jääb sabaosa väljavenituse faas liiga lühikeseks või tekib hoopis sabaosa kompressioon. See langetab üldist jõugeneratsiooni, sest üksiku ristisillakese poolt arendatav 9 jõud sõltub müosiini molekuli sabaosa venitatuse astmest (Jones et al., 2005; McComas, 1996). Mõlemal rühmal oli hüpoteesini jõudmine ja üleüldine libisevate niitide teooria pisut erinev. Huxley-Niedergarke hüpotees on lihtsamalt sõnastatud ning on teada, et see rühm tegi oma eksperimente konna lihastega. Huxley- Hansoni hüpotees on keerukam ja üksikasjalikum ning nemad uurisid jänese lihaseid.
5. osa ristsillakesi kinnituvad kohe vastavate aktiini aktiivsustsentrite külge, teised aga jätkavad "koha otsimist" kinnitumiseks 6. pärast aktiinifilamendi külge kinnitunud ristisillakestega toiminud struktuurseid muutusi, mille tulemusena nad arendavad tõmbejõudu, järgneb kohe nende lahknemine 7. kontraktsioonifaasis kinnituvate ristisillakeste arv kasvab, sellele järgnevas lõõgastusfaasis aga kahaneb 8. iga ristisillakese kinnitumis-lahknemistsükkel on seotud ühe ATP molekuli hüdrolüüsiga 9. iga ristisillakese tegevus lihaskontraktsioonil on sõltumatu teiste ristisillakeste tegevusest 10. kõik ristisillakesed on funktsionaalselt identsed Lihase aktiivseks seisundiks nim perioodi, mille vältel kontraktiivne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge. Lihaskontraktsiooni algul lihase kontraktiivne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge.
5. osa ristsillakesi kinnituvad kohe vastavate aktiini aktiivsustsentrite külge, teised aga jätkavad "koha otsimist" kinnitumiseks 6. pärast aktiinifilamendi külge kinnitunud ristisillakestega toiminud struktuurseid muutusi, mille tulemusena nad arendavad tõmbejõudu, järgneb kohe nende lahknemine 7. kontraktsioonifaasis kinnituvate ristisillakeste arv kasvab, sellele järgnevas lõõgastusfaasis aga kahaneb 8. iga ristisillakese kinnitumis-lahknemistsükkel on seotud ühe ATP molekuli hüdrolüüsiga 9. iga ristisillakese tegevus lihaskontraktsioonil on sõltumatu teiste ristisillakeste tegevusest 10. kõik ristisillakesed on funktsionaalselt identsed Lihase aktiivseks seisundiks nim perioodi, mille vältel kontraktiivne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge. Lihaskontraktsiooni algul lihase kontraktiivne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge.
annaabi.ee 
