jalameest.Kuid see vgi ei olnud htne Aastavahetusel hakkasid ksikud feodaalide salgad judma Konstantinoopoli alla.Lnest tulnud sjamehed ei pidanud end Btsantsi sdames kuigi rtellikult leval.Keiser Alexios I-l oli nendega raske toime tulla.Ometi suutis ta ristisdijatelt vlja meelitada lubaduse,et trklaste kest vabastatud maad tagastatakse keisrile. Jeruusalemma vallutamine vttis aega.Alles 1099. aasta juulis,prast viiendalast piiramist vallutati pha linn Jeruusalemm.Tapatalgud,mille ristisdijad seal korraldasid, olid tohutud.Ei halastatud kellegile.Ainuksi pea- moees tapeti 10000 ristiusulist. RISTISDIJATE RIIGID Jeruusalemma langemise jrel vallutasid ristisdijad suure osa Vahemere idarannikust, kus nad moodustasid riigid.Kige thtsam neist oli Jeruusalemma kuningriik.Allutatud aladel pti kehtestada samasuguseid sltuvussuhteid ja hierarhiat nagu Lne-Euroopas.Niisugused riigid polnud aga loomulikud moodustised.Ainuke tulutoov majandusharu oli seal kaubandus
1143. a. - rajati Lbecki linn Ristiusku hakkati sdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Phjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mjuvimu suurendada ja rtlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217. a. - Otep piiramine, sakslased ldi sealt minema 21. september 1217. a. - Madisepeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. 1219. a
annaabi.ee 
