Ristipuude kaasus Kevin Tammekand, Vinni- Pajusti Gümnaasium Lõuna- Eestis asuvasse Pühametsa valda hakatakse ehitama jalakäijate ja jalgratturite jaoks kergliiklusteed, mis ühendaks Jaamamõisa korterelamuid lähedalasuva vallakeskusega. Seda teelõiku kasutavad kõige enam Jaamamõisa külast Pühamets algkoolis käivad lapsed. Kuna senine maantee on väga kitsas siis pole olnud just ohutu seal liigelda, et teed saaks ehitada on vaja nelja meetri laiust maariba. Jaamamõisa külapiiril on raske ehitada teed, sest ühel pool on eravaldus ja teisel pool on riigimets. Eravalduse omanik Mart Lepik ei ole nõus oma maast ära andma neli meetrit, sest ta istutas sinna õunapuud ja pani aja ümber. Kui sinna teha kergliiklustee siis tuleks võtta aed ja õunapuud maha. Mart Lepiku esindaja seisukoht: 1. Mardil on õigus mitte anda oma enda valdusest neli meetrit, sest nagu on öeldud par...
asuvale spetsiaalsele lavatsile. Ristipuu mõiste ja sisu Ristipuu all mõistetakse (rist)teeäärset suuremat puud või puud ristimetsas, mille tüvesse surnu ristipojad või lähimad meessoost sugulased lõikavad matuserongiga kalmistule minnes (harvemini tagasiteel) lahkunu mälestuseks vm põhjusel ristimärgi. Ristilõikamise rituaal märgib teadlikult või alateadlikult sümboolset piiri, millest üle viiduna on surnud kogukonna liige lõoplikult elavate hulgast välja arvatud. Ristipuude fenomenis on läbi aastatuhandete konserveerunud arusaamad puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Uskumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed. Naisterahva hing siirdub lehtpuusse, meesterahva hing okaspuusse. Reeglina ei murta ristipuude oksi, neid puid ei langetata eha kahjustata mingil muul moel. Ristipuude ümbrusest ei ole kombeks korjata marju, seeni jmt. Ristimärk – püha märk
viitab sellele, et südame seiskumine või südame veresoonte lõhkemine tõi talle umbes kolme tunni pärast äkilise surma. Õhtul kella kuue paiku lausus ta Johannese mäletamise järgi: "See on lõppenud!" ja langetanud pea, heitis hinge. Mantegna. Kolgata. Louvre. Üks ilmekaimalt Jeesuse kannatusi e. passiooni kajastava teose "Kolgata" autor on itaalia vararenessansi maalija Mantegna [manten´ja] (1431-1506). Teose kõige suuremaks õnnestumiseks on ristipuude all seisvate ahastavate naiste ja rahumeeli maas istuvate veeringuid veeretavate valvurite vastandamine. Väga õnnestunud on Mantegnal ka pildi vasakul serval seisev nooruke Johannes, kelle pilk on suunatud kõrgel ristipuul piinlevale õpetajale. Selle teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u
Jeesuse nõrk kehaehitus päästis ta pikast agooniast. Kõik viitab sellele, et südame seiskumine või südame veresoonte lõhkemine tõi talle umbes kolme tunni pärast äkilise surma. Õhtul kella kuue paiku lausus ta Johannese mäletamise järgi: "See on lõppenud!" ja langetanud pea, heitis hinge. Üks ilmekaimalt Jeesuse kannatusi e. passiooni kajastava teose "Kolgata" autor on itaalia vararenessansi maalija Mantegna [manten´ja] (1431-1506). Teose kõige suuremaks õnnestumiseks on ristipuude all seisvate ahastavate naiste ja rahumeeli maas istuvate veeringuid veeretavate valvurite vastandamine. Väga õnnestunud on Mantegnal ka pildi vasakul serval seisev nooruke Johannes, kelle pilk on suunatud kõrgel ristipuul piinlevale õpetajale. Selle teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Salvador Dali. Ristilöömine. Metropolitan Museum. New York.
annaabi.ee 
