eritamine ja sigimine. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbid puhul), mõnikord on ta kahekordne või kolmekordne. Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsed või erineva funktsiooniga. Paljunemine Algloomad paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt. Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil paljunevad põlvkonnad. Pooldumised jaguvad ristipooldumine ja pikkipooldumine. Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüklitena. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimelised organismide rühm. Vetikad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas või kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk planktoni. Vetikaid leidub ka mullas, puutüvedel, kaljudel, polaaralade jääväljadel, jääkaru karvades.
organellid. · Algloomade talitlus- paljudel on omane loomade toitumisviis, osa võivad kasutad valgusenergiat orgaanilise aine valmistamiseks, sel juhul toituvad nad nagu taimed, saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil puudub kuivamise eest kaitsev kehakate, enamik elab vees, kuid neid võib leida ka niiskes mullas, mõned algloomad elavad teiste organismide, sealhulgas ka inimese sees. · Algloomade paljunemine- *ristipooldumine- amööb *pikipooldumine- silmviburlane · Algloomade osa looduses- on toiduks, on haigustekitajad, olulised aineringelülid, algloomadest on tekkinud lubjakivi ja kriidilademed. · Algloomade osa inimese elus- on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel, põhjustavad haigusi- tüsenteeria, toksoplasmoos, malaaria, trihomonoos, lambliioos. Inimene saab kriiti, poleerida metalle, lihvida.