Hoidke pind töötamise ajal märg. Taaskord, olge lähedalasuva värvi ja ilustustega ettevaatlik. Poleerige kuni tähnid, värvimuutus ja kriimud, mida eemaldada soovisite, on kadunud. Ärge kiirustage. Ärge kartke käterätiga tööpinda kuivatada ning poleerimise ühtlust kontrollida. Kui lõpetate, puhastage ja kuivatage tööpaik. Nüüd korrake eelnevaid protseduure 1500-lise teravusega märja/kuiva liivapaberiga, poleerides seekord eelmise lihvimissuunaga ristipidises suunas. Taaskord, olge kavakindel. Hoidke liivapaber märg, katke terve pind ning eemaldage seejärel tööpinnalt kogu abrasiivne tolm. Nüüd korrake eelnevat protseduuri 2000-, 2500- ja 3000-lise teravusega märja/kuiva liivapaberiga, poleerides iga kord eelmise lihvimissuunaga ristipidises suunas. Puhastage tööpind viimast korda. Tööprotsessi käigus võite maalriteipi kohendada või lausa uuesti peale panna, kui see hakkab räbalaks muutuma. Nüüd pöörduge
tagumine ehk vistseraalne pind on nõgus ja sügavate sälkudega. diafragmaalpinnal eespoolt tahapoole kulgeb kõhukelmeduplikatuur ehk sirpside, mis jagab maksa paremaks ja vasakuks sagaraks. Parempoolne sagar on suurem, kui vasakpoolne. Vistseraalsel pinnal asuvad kaks sagitaalset sälku ja üks ristipidine sälk, mis koos moodustavad H-tähe kujulise vagudesüsteemi. Sagitaalsetes sälkudes paiknevad maksa ümarside ja venoosside. Ristipidises vaos on maksa värat, mis omakorda jaotab paremast sagarast kaks eraldi väiksemat sagarat - ruutsagara ja sabasagara. Siseehitus Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Siseehituslikult koosneb maks sagarikkudest ja sagarikud omakorda maksarakkudest, mille vahel hargnevad maksaarteri ja värativeeni harud. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ja seedekulglast
Empiiriliselt (ehk katseliselt) on kindlaks tehtud, et kahe naaberkihi vahel mõjub sisehõõrdejõud: du f = S , (3.1) dz du kus S - kahe naaberkihi kokkupuutepinna pindala, - kiiruse muutumise gradient (näitab kui dz palju muutub kiirus liikumissuunaga ristipidises sihis, - sisehõõrdetegur. Järgnevalt analüüsime, millest sisehõõrdetegur sõltub. Vaatleme kaht kõrvutiasetsevat gaasikihti, mõlema paksusega on z . Tähistame ühe kihi kiiruse u1, teisel u2, Seejuures u 1u 2 . Iga molekul võtab osa kaootilisest soojusliikumisest, keskmise kiirusega v ning korrapärasest liikumisest kiirusega u. Olgu kihtide impulsid vastavalt p1 ja p2. Kuivõrd molekulid liiguvad ühest kihist teise, siis kihi impulss muutub pidevalt
annaabi.ee 
