Pärnus käis ta ka leeri ja õnnistati Eliisabeti koguduses 21. veebruaril 1879. 1882. aasta jaanuaris astus Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Teaduskonna valiku oli tal otsustaud juba gümnaasiumis ja võib olla ka isa poolt aegsasti ette nähtud. 11. jaanuaril 1882 võttis ta selleks Suure- Kõpu vallavalitsuse või ,,tallorahva koggokonna" käest saksakeelse ,,Koggokonna Passi" . Mõni päev hiljem võttis ta Viljandist pastori A. Dollilt ristimistunnistuse Wilhelm Kreimanni nimele ja 1882. aasta 18. jaanurail kanni ta Tartu ülikooli matriklisse. Villem Reiman polnud ülikooli minnes enam päris noor ja ammugi mitte kujunemata ja meelsusetu, nagu näitas teadlik ja visa opositsioon saksastamispüüete vastu gümnaasiumis. Ta oli erksa kõrvaltvaatajana kaasa elanud ärkamisaja tulisemad aasta ja oli juba koolipoisieas rahvuslikult ärganud. Seepärast polnud kindlasti mitte juhus, et ta Eestis Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ,,põrandaaluse"
-kammiga, "arstlikku" läbivaatust, kuradite ulakusi jmt. Leebema kohtlemise ärateenimiseks võib ristitav Neptuni ees tantsida, laulda, lugeda luuletusi jms. Henseldamine lõpeb tavakohase ohverdamisega: kuradid viskavad ristitava mereveega täidetud basseini, mispeale Neptun kuulutab ta täieõiguslikuks meremeheks, kellele siitpeale on antud vaba voli igal ajal ekvaatorit ületada. Selle tõendusena saab iga äsjaristitud meremees lõbusasisulise ristimistunnistuse. Kui kõik on henselduse läbi teinud, saab kapten Neptunilt ekvaatori "võtme" ning loa jätkata reisi. Peale ekvaatori on henseldamist kasutatud ka Kulleni maanina ja Gotlandi juures, Skagerrakis, Gibraltari väinas, Kap Hoornist möödudes, Vähi pöörijoone ja polaarjoone ületamise . Ekvaatori ületamine Merematus, laevamehe või laeval viibinud isiku matmine merre (ookeani). Seda tehakse siis, kui surnut pole võimalik kodumaale (või lihtsalt kuivale maale) toimetada. Vajadus
annaabi.ee 
