tekkis tähendusrikas ahel: eestikeelne trükitud raamat ladina kiri lääne kultuur. Katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul usuõpik. Eestis sai tuntuks M. Lutheri 1529.aastal avaldatud Väike Katekismus, mille järgi on kujunenud meie rahva eestilised tõekspidamised ja mida kasutatakse laste lugemaõpetamiseks. See teos koosneb viiest peatükist: 1)kümme käsku 2)usutunnistus 3)meieisapalve 4)ristimissakrament 5)altarisakrament ja pihtimisõpetus Georg Mülleri Jutlused Reformatsioon ja esimeste eestikeelsete trükiste ilmumine panid aluse kirikukirjandusele. 17.sajand oli kirjanduse suhtes vaene sajand, kuna 1601.aastal oli suur viljaikaldus, mis tõi kaasa näljahädad ja katku, see tõttu ei soositud kirjandust ja raamatute väljaandmist. See aeg ei olnud Eestis ka ühtegi trükikoda. Sellest ajast on säilinud käsitsi kirjutatud vaimulikke tekste, näiteks kirikuõpetajate jutlusi
grammatikat polnud veel koostatud. Katekismus (kr katechismas „õpetus“) on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul – usuõpik. Ta esitab kristliku õpetuse olulisema ainestiku kokkusurutud kujul. Eestis sai tuntuks M. Lutheri 1529.a avaldatud Väike Katekismus, mille järgi on kujunenud meie rahva eetilised tõekspidamised nii kodus kui ka koolis. Nimetatud teos koosneb viiest peatükist: 1.) kümme käsku, 2.) usutunnistus, 3.) meieisapalve, 4.) ristimissakrament (lad „toiming“), 5.) altarisakrament ja pihtimisõpetus. Georg Mülleri jutlused Reformatsioon ja sellega kaasnenud esimeste eestikeelsete trükitse ilmumine panid aluse kirikukrjandusele, mis jäi meie trükitoodangus valitsevaks kahe järgneva sajandi vältel. Kuid saabuva, 17. Sajandi algus ei kuulutanud Eestimaale midagi head. Poola ja Rootsi vahel tekkinud troonitüli muutis Eesti sõjatallermaaks, mistõttu 1601. Aastal tabas maad enneolematu viljaikaldus koos nälja ja katkuga