metallplokid vundamendi tasakaalustamiseks jne. Viimastel aastatel püütud trossidega vajumist peatada ja tõmmatud püstisemaks. Üldiselt lõpetati 1275. Lõplikult sai praeguse kuju 1350. Torni küljed kujundatud samasuguste galeriidega nagu kiriku fassaadki.6 korrust. Tornis võimas kellamäng. Enam neid kelli ei helistata, sest vibratsioon võib suurendada vajumist. Ka turistidele on torn ikka veel suletud (kevad 2001). Pisa toomkiriku ristimiskirik Pisa ristimiskirikut hakati ehitama 1153. a. Mõeldud kaheksanurkse ehitisena, aga kujunenud hiljem praktiliselt täiesti ümmarguseks. Ülemine osa hoonest on juba gooti ajastul kujundatud. Kuplitaoline katus lisati 1358. Hoone sisemuses leidub võluvaid renessanslikke detaile. Mainzi toomkirik Mainzi toomkirik valmis 1.saj., aga alates 1137.a. toimus ümberehitus, mille käigus võlviti. Võlvimine on tehtud "seotud romaani süsteemis"-- kõik traveed
kaksiksammast, kupli suured aknad loovad ruumi keskosas võimsa valgusefekti, sellega moodustab kontrasti keskosa ümbritseva ringgalerii poolhämarus. Viimase poolsilindervõlv võtab vastu kupli külgsurve ja kannab selle massiivsetele välisseintele. Ristimiskirikute e. baptisteeriumide eelistatuimaks põhiplaani vormiks oli ring või kaheksatahk (viimane andis võimaluse seostada seda kristliku arvusümboolikaga), säilinud näitena võiks nimetada õigeusklike ristimiskirikut Ravennas (5.saj.), mis paistab silma eeskätt oma rikkalike mosaiikkaunistuste poolest. Mosaiik on põhiliseks kaunistusvõtteks kõigi varakristlike sakraalehitiste juures. Ravenna tsentraalehitiste hulka kuulub ka Galla Placidia mausoleum(5.saj), väike ristikujulise põhiplaaniga hoone, mille ristiharud on kaetud silindervõlviga, ristiharude lõikumise kohal aga on kupliga kaetud torn. Müüride paksus, hauakambri hämarus ning kogu ehitise suhteline madalus meenutab katakombe.
annaabi.ee 
