Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid Alates varakristlik arhitektuuri tekkimisest 4.sajandil hakati kristlikke pühakodasid kaunistama mosaiikidega, mis oma hilisantiikse või idamaise vormikäsitlusega väljendasid kristlikku ideoloogiat Hauakirikute (mausoleumide) ja ristimiskabelite kaunistamisel toodi esmakordselt teadlikult sisse valgustatud kupliruumi ja hämarate galeriide efekt, mida täiendati mosaiikidega. Ka varakristlike basiilikate arhitektuursele tõlgendusele vastas nende sisekujundus, kus keskpunktiks oli poolümar alatriruum ning pühakoja ülejäänud kaunistus oli allutatud selle keskse ruumi kujundusele. Värvid. Varakristlikud mosaiigid oli algselt heleda, hiljem tumeda või kuldse taustaga. Värvidest
massiivsemad, robustsemad ja kohmakamad. Ehitustesse püüti lülitada antiikajast pärinevaid detaile, eriti sambaid. Levis basilikaalne kirikutüüp, tavaliselt kolmelööviline, ühe- või kolme apsiidiga. Säilinud on nendest ainult tähtsusetuid osi . Kirikud ehitati kivist, sariklagedega, kavatises ilmnesid kooriosa ja põiklöövi alged. Teise ehitustüübina rakendasid merovingid tsentraalehitust põhiliselt väikesemõõtmeliste ehitiste ristimiskabelite e. baptisteeriumide püstitamisel. Prantsusmaal Venasque`s säilinud 6.-7.sajandil ehitatud ristimiskoja põhiplaanis on lähtutud neliklehest. Hoone ruumikontseptsioonis, mis meieni on jõudnud suhteliselt väheste ümberehitustega, on rakendatud varakristlikule arhitektuurile iseloomulikke võtteid. Suuresti ümberehitatud Poitier` St. Jeani baptisteeriumi (ehit. 5.saj., ümberehitused 7. ja 11. saj.) fassaadi kolmnurkfrontoon vihjab antiigi traditsioonidele, siksakfriis ja seina vähene
annaabi.ee 
