Selle asemele ehitati praegune renessans-stiilis Peetri kirik. Vana Peetri basiilika on tuntud rekonstruktsiooni kaudu. Teist Roomas asuvat basiilikat (Santa Maria Maggiore) täiendati V sajandil ja barokiajastul muudeti seda tunduvalt. San Paolo fuorile Mura basiilika, mis asus väljaspool Rooma linnamüüri, põles XIX sajandi algul, kui taastati sajandi keskpaigas algkujul. Põhikonstruktsioonilt vastasid nad varakristliku basiilika skeemile. Suurte basiilikate kõrval püstitati ristimiskabeleid ja mälestisehitisi, mis olid ümmargused või hulknurksed tsentraalehitised, mida enamasti kattis kuppel.Tsentraalehitistes on kõik üksikud osad enam-vähem võrdsel kaugusel ühest keskpunktist. Neis jätkati rooma ümartempli traditsioone. Üks ilusamaid tsentraalehitisi on Santa Costanza mausoleum (ehitatud IV sajandi teisel poolel) Roomas, mis püstitati Constantinus Suure tütre mälestuseks
Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega Maal ja skulptuur ei sõltu enam ainult arhitektuurist Õlivärvid(tahvelmaal) Moodi lähevad portreed Realistlik looduslähedane laad Kunstnikud signeerivad oma teoseid Muusikas ilmalikud laulud Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga, katus valmistati madal ja lame. Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti
annaabi.ee 
