Tekivad hõredad puhmad. Selle tüübiga on põld-timut, kerahein, harilik aruhein, kõrge raikaerik, 1.a raihein, ja karjamaa raihein. 3. Tiheda puhmikuline jusshein, luhtkstevars, punane aruhein ja lamba-aruhein. 70) Liblikõieliste heintaaimede võrsete kasv ja areng Öiblikõieliste taimede arenemised. Esmalt areneb idujuur ja siis iduvars koos idupungaga. Kõikkidel liblikõielistel on 2 idulehte. 4-6 päeva möödudes ilmub mulla pinnale ristikutel 2 õmarat iduehte, lutsernil ja idakitsehernel 2 ovaalset idulehte. Iga 7-10 päeva möödaudes hakkavad arrenema pärislehed mis on ristikutel ja lutsernil kolmetised, idakitsehernel paaritu sulgsed. Kui mulla pinnale on tekkinud 3 päris lehte, siis iduvars mulla sees hakkab paksenema ja iduvarrele moodustuvad külgpungad. Punasele ja roosale ristikule arenevad külgpungad jämenenud iduvarre peale ja siit kasvavad ülesse taime varred. Selliseid põstiste
vähem, kui liblikõielised. Maksab rohkelt ja võib olla keskkonna ohtlik, võib rikkuda joogivee. Samas jääb kasutamata liblikõielitega sümbioosis olevate mügarbakterite abil siduda lämmastiku. Tuleks tunda bioloogili omadusi. Kasuatda võib: liblikõielised õistaimed- (tähtsad tänu maheviljelusele, ning lämmastikväetise kõrge hinnale, küllalki arvukas 50 liiki, ristik, kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik). Kõrrelised heintaimed- olulised söödataimedena, suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, suur
annaabi.ee 
