linahinnad võrdlemisi stabiilsed. Kuna lina kurnas maad teistest põllukultuuridest rohkem, siis sagedamini kui viie aasta järel lina samale põllule külvata polnud mõttekas. Esimesed teated kartulikasvatuse kohta Eestimaal pärinevad kubermanguvalitsuse 1771. aasta aruandest. 19.sajandi teisel veerandil kujunes oluliseks põllumajanduse haruks meriino tõugu peenvillalammaste kasvatamine. Meriino lammaste kasvatamisega kaasnes ristiku kasvatamine. Ristikukasvatusel oli põllumajanduse edasisele arengule väga suur tähtsus. Ristik oli kõrgekvaliteediline loomasööt, kuid aitas tõsta ka põlluviljakust. 19. Industrialiseerimise varasem periood ( Narva) Industrialiseerimise varasem periood on seotud puuvillatööstusega. Venemaal hakkas see tööstusala kiiresti arenema pärast 1822. aasta kaitsetollide rakendamist. Selleks ajaks olid kujunenud tingimused masinate edukaks kasutamiseks ka Venemaa kalevitööstuses. Eestis
Esialgu kasvatati kartulit mõisa kapsa- ehk juurviljaaias. Eriti jõudsalt arenes kartulikasvatus Viru- ja Harjumaa mõisates. 19. sajandi teisel veerandil kujunes oluliseks põllumajanduse haruks meriino tõugu peenvilla- lammaste kasvatamine. Meriino lammaste kasvatamisega kaasnes ristiku kasvatamine. 1830. aastatel kasvatati ristikut peaaegu igas kolmandas Eestimaa mõisas, 1840. aastatel levis ristik ka talupõldudele. Ristikukasvatusel oli põllumajanduse edasisele arengule väga suur tähtsus. Ristik oli kõrge- kvaliteediline loomasööt, kuid aitas tõsta ka põlluviljakust (mõjus lämmastikku andva väetisena). Industrialiseerimise varaseim periood(millised konkreetsed ettevõtted) Industrialiseerimise varasem periood on seotud puuvillatööstusega. Eestis tähistas tööstuspöörde algust just tekstiilitööstuse teke. Asutati rida suuri kalevivabrikuid. Kalevi- tööstuse varasemaks keskuseks kujunes Narva
annaabi.ee 
