Hilisematel sajanditel tugevdati ja täiustati linnust veelgi. 15.-16. sajandi vahetuse paiku lisati pealinnuse kirde- ja kagunurkadesse võimsad, ligi 25 meetri kõrgused hoburauakujulised suurtükitornid. Neil tornidel oli rikkalik dekoor kaksikteravkaarsete nisside ning nendes asuvate sõõrpetikute näol. Nimetatud nissid vahelduvad ristikujutistega, mis on ka loomulik, arvestades linnuse kuulumist Tartu piiskopkonnale. Suured müüri laotud ristikujutised näitasid samas igale idast saabuvale rändajale, et ta on jõudnud õhtumaisele ehk lääne-katoliku usuga maale. Linnuse idaküljele ehitati hiljem veel väike neljatahuline viiekorruseline danskerilaadne torn. Pealinnus ümbritseti ka eeslinnusega, mille madalam müür püstitati künka servale. Eeslinnuse teepoolsesse kagunurka püstitati seejärel veel madal, kolme kaitsekorrusega ümartorn. (vt. Lisa 1 pilt 2).
jne), aga õigus võib olla ka neil, kes juhtisid tähelepanu erinevale olemusele – leidub ka kurje haldjaid. Iseasi kas “langenud inglid” saab lõplikult inglite ridadest välja tõugata. Muidugi lisandub siia haldjate ja inglite tekke küsimus: kas haldjate näol on tegemist just nende “langenud inglitega”(vt. Ristiusu mõjudest) või on inglid kristliku maailmavaatega kohandatud haldjad? Keldi rahvatarkus ütleb, et haldjad ei salli ristiusku. Kirikukellad, palved ja ristikujutised peletavat neid eemale (Levy 2001:165). See vastumeelsus võib tuleneda nii taevast allaviskamisega kaasnevast vihast kui ka nende paganlikust olemusest ja vastandumisest uue usuga. Veel juhiti tähelepanu välisele sarnasusele. Ilmselt toetutakse siin arusaamale, et nii haldjail kui ingleil on tiivad. Ometi puudub Piiblist koht, kus ingleid tiivulistena kirjeldatud oleks. Inglid on 33
annaabi.ee 
