Aastarõngad hästi eristatavad. Rõngassoonelised on nt jalakas, saar, tamm. Tõusevvoolukiirus on aga 20...40 m/h. Vaigukäigud- torutaolised käigud, mis esinevad vaid okaspuudel, kulgevad tüves vertikaal- (pikki kiudu) või säsikiirtega ühendatult horisontaalsuunaliselt. Ül juhtida ja suunata vaike. Vaigukäigud esinevad nt männil, kuusel, lehisel. Männi puidus asetsevad nad ülekaalukalt pikkisuunas ja neid on palju, kuusel radiaalsuunas. Ristikudu vaigukäike ei näe silmaga. Vertikaalsed esinevad tavaliselt sügispuidus.Kogu tüves kokku on neid u 1%. Kõige suuremad seedril 0,14 mm. Okaspuudest pole vaigukäike kadakal, nulul, elupuul, jugapuul. Kui puit kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel (kallakutel, nõlvadel) või domineerivate tuulte mõjupiirkonnas, on puutüvi pideva ühesuunalise koormuse all. Sellistes tingimustes kasvav puit hakkab tootma teistsuguste ehitustega rakke
4.2 Surve ristikiudu σ c ,90 ,d ≤1 k c , 90 ⋅ fc , 90 ,d Fc ,90 ,d σ c , 90 ,d = A ef σc,90,d – arvutuslik survepinge ristikiudu efektiivsel kontaktpinnal f c,90,d – arvutuslik survetugevus ristikiudu k c,90 – tegur, mis arvestab koormuse konfiguratsiooni, lõhestumisvõimalust ning survedeformatsioonide astet (k c,90 = 1.0 – 1.75) Efektiivne kontaktpind ristikudu survel Aef tuleks määrata arvestades efektiivset kontaktpikkust pikikiudu, kus tegelikku kontaktpikkust l on suurendatud mõlemas suunas 30 mm võrra kuid mitte rohkem, kui a, l või l1/2. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 27/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Teguri kc,90 väärtuseks tuleks võtta 1,0 juhul, kui ei kehti alljärgnevate punktide tingimused, kus
annaabi.ee 
