realistlikult gümnaasiumipoistest sõjameeste kõhklusi, hirme ja raskusi. Vaikiva oleku aegses kirjanduses leidub ka opositsiooni ametliku positiivsusega. Seda kannavad mitmed laiemaid üldinimlikke probleeme kujutavad, inimese vabadust, ausust ja eneseksjäämist rõhutavad teosed, mis teostuselt erinevad elulähedasest realismist. Selliseid teoseid ilmus näiteks Tammsaarelt (,,Põrgupõhja uus Vanapagan") ja Karl Ristikivilt. I Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud on näinud nii raskemaid kui ka helgemaid päevi. Mõni neist meestest suutis ületada kõik takistused, mõni aga ütles üles oma ameti. Raskused on olnud nimelt need faktorid, mis mõjutasid loometööd arenevas võtmes: muutusid maailmavaated ja poliitilised tingimused, mõtteid ja teemasid tuli juurde, sisu muutus lopsakamaks ja mahlasemaks. Uute zanride kõrval jäid püsima ka vanad sisseharjutatud kirjutamisstiilid
a. Siis töötas ta ülikooli majandusgeograafia instituudis assistendina ning oli Saksa sõjaväes tõlgiks maist novembrini 1943. a. Samal ajal põgenes ta Soome, kus oli Eesti Büroo asjaajaja Helsingis. Järgmisel aastal asus Rootsi, kuhu ka jäi. Rootsis on valminud tema loomingu põhiosa - 14 romaani, novelli- ja luulekogu, kirjandusloolisi käsitlusi, esseid ja arvustusi. Looming algas 1930. aastate lõpul . Aastail 1938-42 ilmus Ristikivilt kolm romaani, nn Tallinna-triloogia: "Tuli ja raud" (1938), "Võõras majas" (1940; hilisem pealkiri "Õige mehe koda") ja "Rohtaed" (1942). Need teosed, mille kirjutamisel oli eeskujuks Thomas Manni ,,Buddenbrookid", tegid temast tunnustatud kirjaniku. "Tuli ja raud" - tegevus algab 19. saj lõpul maal ja siirdub siis linna. Tegevusaeg u 50 aastat, jälgitakse kolme sugupõlve elu, avaldub püüdlus parema elujärje poole. Peategelane Jüri Säävel on väsimatu töörügaja.