aastal. Popmuusika edu sõltub tema positsioonist edetabelis rohkem kui millestki muust, seega võib ükskõik mis muusikastiili mõnel ajahetkel nimetada popmuusikaks, vähemalt senikaua, kuni ta püsib edetabelis. Üldiselt võib öelda, et bass peaks kokku kõlama trummidega ning rõhutama põhiloo harmooniat, olemata liiga pealetükkiv; ,,lihtne, ent efektiivne" on popmuusika mantra. Funk Termin ,,funk" kirjeldab väga laia muusikavahemikku. See kõik sai alguse funk'i ,,ristiisast" James Brownist 1960ndate lõpul. Dzässi mõjutused tungisid esile kuuekümnendate lõpus, seega seitsmekümnendate alguseks oli Stevie Wonder hõivatud uue pop-funk-brändi loomisega, samal ajal kui funk-bänd Tower of Power suutis mängida tihedamaid, keerukamaid ja libedamaid rütme, mida keegi eales kuulnud oli ning seda ka puhkpillidega. Kümnendi lõpuks oli funk leidnud oma tee New Yorgi tantsupõrandatele selliste bändidega nagu Chick ja Sister Sledge.
oli valel ajal vales kohas. Igakord, kui avastati kivistunud inimene, sattus Harry esimesena selle juurde. Aga lõpuks õnnestus Harryl Voldemort jälle peatada, sest viimane oligi see, kes avas saladuste kambri ja püüdis sedasi Harryt mõrvata. Järgmises osas aitas Harry põgeneda oma ristiisal Sirius Blackil ja hobugreif Helliknokal. Sirius oli mõistetud 13 aastat tagasi Azkabani selle eest, et ta olevat tapnud Harry vanemad. Aga see polnud tõsi. Harryl polnud oma ristiisast aimugi. Black oli registreerimata animaag, ta sai muutuda suureks mustaks koeraks. Ta põgenes vangist ja teda asusid jälitama dementorid, koletud olendid, kes imesid enda ümbrusest ja inimestest välja õnne, rõõmu ja rahulolu. Alul arvati, et Sirius tuli Harryt tapma, kuid raamatu lõpus selgitas Black olukorda, et ta on süütu ja Harry, teda uskudes, aitas tal põgeneda. Neljandas raamatus osales Harry Kolmevõluri turniiril, mille võidukarikas viis ta Voldemorti juurde
annaabi.ee 
