Pekka Kivikäs- uuris kaljumaalinguid, jäi pimedaks. Maalingud avastas 1911 helilooja Jean Sibelius külastades arhitektide Gesellius, Lindgren ja Saarinen juugendsuvilat Vitträskin rannal. Seda dokumenteeris Aarne Europaeus (Äyräpää) 1917. Teema on Soomes unikaalne (rüiü-taolised võrgukujundid), aga Norras Alta täielik vaste olemas. Soome maalingute leiukohad idas ja veeteede ääres nt Suomussalmi, Hossa värikallio, Kuusamo, Julma Ölky, Valkeala, Verla, Ristiina, Astuvan- ja Uittamosalmi, Kirkkonummi, Vitträsk ja Juusjärvi, Laukaa, Sarakallio. Teemad- põdrad, põdra peaga paadid (liikumine, nt surma poole), samaanid ja trummid (maailmakõiksuse kujundid), antropomorfsed kujundid (vahel on rõhutatud, kas on tegu mehe või naisega, lisaks on kujutatud seksstseene), käe- (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid. Maalingud tehti punamullaga (rauast küllastunud savi) ja sinna lisati juurde linnumune, rasva ja verd, võib olla isegi uriini
Soome idaosast, kõige tihedamalt Saimaa ja Kymijoe vahel. Praeguseks Soomes u 75 kaljumaalingute leiukohta, lisaks veel üle 20 ookrilaigu. Suurem osa katab väikesi alasid (u 1,5 x 2 m). Üle 600 kujutise. Kõige rohkem: inimene, põder, sarve- ja paadikujutis; käsi. Lisaks: võrgutaoline kujutis, siksakjooni, linde, kalu, 15 ebamääraseid loomi ja motiive. Kaljumaalingud kui märgisüsteem, seostus oma uskumustega, eriline vägi. Suurim kogum Ristiina Astuvansalmi: põder, inimene, koer, paat, käed. Hilisneoliitikum Ulatuslikel aladel Euroopas nn sõjakirveste (nöörkeraamika) kultuurid (u 3200/2900 2300/1800 eKr). U 30002000 eKr Euroopas rahutu. Viljelusmajandusega tegelev rahvastik vajas uusi asumisalasid. Osa kultuuri mõjusid levis idee kaudu, ilmselt ka rahvastiku ränded ja vallutused. Indoeuroopa hõimud, v nende tugev mõju. Kultuur ulatus Reinist Volgani
annaabi.ee 
