Ehitustehnika: Rooma impeeriumist pärit ehitusvõtted, kaared, ristvõlvid, üleminekutehnika ruudukujuliselt siseruumilt ümarvormile (viklid). Bütsantsi ehitusmeistrid kasutasid ehitades ära nii basiilika kui ka tsentraalehituse võimalused. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Bütsantsi traditsiooniliseks kirikutüübiks kujunes ristkuppelkirik. See oli põhiplaanilt kreeka risti kujuline hoone, mille ristiharude lõikepunktis paiknes suur peakuppel, ristiharudel aga neli väiksemat kuplit. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 11 Bütsantsi profaanarhitektuur on säilinud fragmentaarselt. Nende väheste katkete põhjal võib aga oletada, et kui varasemal perioodil valitsesid palee-ehituses suhteliselt jäigad vormid, siis 14. sajandist alates hakati ka profaanehitustes kasutama palju kaaristu motiivi, mis ehitusele kergust lisas. Sisekujundus
aastal taasühendati. Viimane õitsenguperiood kestis vähem kui kaks sajandit, sest 1453.a vallutasid türklased Bütsantsi lõplikult. Bütsantsi arhitektuuri lähtekohaks on antiikarhitektuur ning sellest võrsunud varakristlik sakraalne ehituskunst. Olulisemad saavutused kuuluvadki kultusehituste valdkonda, levinumaks ehitustüübiks saab ristkuppelkirik (põhiplaanilt võrdharulise kreeka risti kujuline ehitis, mille ristumiskohas ja ristiharudel olid kuplid). Palju oli ka ümmarguse ja hulknurkse põhiplaaniga tsentraalehitisi. Basiilikate lahenduses toetuti otseselt varakristlikele eeskujudele, uue nähtusena ilmus nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kampaniil e. kellatorn, mis ei olnud põhihoonega ühendatud. Bütsantsi arhitektuuri erivormiks sai aga kuppelbasiilika, kus tsentraal-ja pikiehitis ühendati uudse arhitektuurivõtte viklite abil toestatud kupliga
annaabi.ee 
