· Väljaulatuv kahe torniga punane linnus, mille tagant ulatub välja must kotkas. · Kotka tiival kuldne varrega ristikuleht TARTU-DORPAT · Vanim pitsat teada 1250. · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid TARTU, LINNAÕIGUS 1262 · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid VÕTI ja MÕÕK. · Need on paigutatud ristatuna kahe torniga linnusemüüri vahele NARVA-NARWA 1345 · Linna pitseril on olnud erineva kujundusega sumboleid, näiteks KROONIGA KALA NARWA 1345 · Narwa vapp VILJANDI ORDUAJAL Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi
Suguliiteline retsessiivne defektgeen pärandub heterosügootse emaslooma kaudu, kuid avaldub peaaegu alati ainult isasloomadel: xX * XY -> 1/4AA + 1/4A0 + 1/4aA + 1/4a0 29. Autosomaalse dominantse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine. 1) Defekt esineb kõigis põlvkondades. 2) Igal defektsel järglasel on vähemalt üks defektne vanem (välja arvatud uued mutandid). 3) Tabandunud isendid jaotuvad sugude vahel võrdselt. 4) Tabandunud vanema normaalne järglane ristatuna normaalse isendiga annab normaalseid järglasi ja viimaste järglased on samuti normaalsed. 5) Kui defekt on harv, kuid mitteletaalne, siis enamus tabandunud isendeid sünnib risatamisest normaalne X tabandunud (aaxAa), mille puhul eeldatavalt on pooled järglastest tabandunud. 6) Kui defekt on letaalne, siis esineb teda väga harva ja selle esinemus on võrdne kahekordsemutatsioonisagedusega. 30. Suguliitelise dominantse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine.
annaabi.ee 
