Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ristasendi" - 3 õppematerjali

Difraktsioonivõre
10
docx

Difraktsioonivõre

Sel juhul muutub joone värvus, mis vastab antud lainepikkusele. TÖÖ KÄIK 1. Tutvugee goniomeetri TC-5 ehitusega, seadke ta töökorda. Määrake optilise mõõtesüsteemi täpsus. 2. Kinnitage difraktsioonivõre goniomeetri aluslauale nii, et võre jooned (pilud ja tõkked) oleksid paralleelsed kollimaatori piluga ning võre tasapind oleksid risti kollimaatorist tulevate kiirtega. Difraktsioonivõre täpsus ristasendi leidmiseks tuleb vähesel määral pöörata goniomeetri aluslauda. 3. Paluge juhendajal kontrollida seni tehtut ja täpsustada tööülesannet. 4. Pöörake pikksilma niitrist suurima teie poolt mõõdetava, nullmaksimumist parempoolse m-ndat järku maksimumi kohale ja lugege optilise mõõtesüsteemi abil pikksilma nurkasend mp skaalal. Täpsemaks mõõtmiseks fikseerige pikksilma asend ja kasutage kruvinihutit. 5

Füüsika → Optika
426 allalaadimist
DIFRAKTSIOONIVÕRE
16
pdf

DIFRAKTSIOONIVÕRE

4. Töö käik 1. Tutvuge goniomeetri ГС-5 ehitusega, seadke ta töökorda ja tehke mõõteskaalad selgeks. Leidke optilise mõõtesüsteemi täpsus goniomeetri passist või küsige juhendajalt. Pange kirja spektraallambi tüüp. 2. Kontrollige, kas difraktsioonivõre on kinnitatud goniomeetri lauale nii, et võre tasapind on risti kollimaatorist tulevate kiirtega ning võre jooned (pilud ja tõkked) on paralleelsed kollimaatori piluga. Difraktsioonivõre täpse ristasendi leidmiseks tuleb vähesel määral kallutada väikest kettakujulist aluslauda. 3. Paluge juhendajal kontrollida difraktsioonipilt ja täpsustada tööülesanne. 6 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 4. Lahtikeeratud survekruvi 9 korral pöörake kõigepealt alust koos pikksilmaga nii, et niitrist jääks teie poolt mõõdetava parempoolseima (suurimat järku) peamaksimumi lähedale. Seejärel kinnitage

Füüsika → Füüsika
88 allalaadimist
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

kvaliteedikriteeriumid nagu näiteks toimekiirus, suur kasutegur vms. Asünkroonmootori pöördemoment tekib staatorimähise pöörleva magnetvälja ja rootorimähises indutseeritud voolude vastastikuse toime tulemusena. Maksimaalne pöördemoment saavutatakse juhul kui magnetvälja vektor on rootorimähises indutseeritud vooluvektoriga risti. Kuna mootor on nii elektriliselt kui mehaaniliselt inertne, siis saab magnetvälja vektori ja voolu vektori ristasendi tagada üksnes mootori dünaamilisi omadusi arvestades ning tema dünaamilist olekut juhtides. Meenutagem, et mootori elektriline inerts on tingitud tema magnetväljas salvestunud energiast ning mehaaniline inerts rootoris salvestunud kineetilisest energiast. Mootori dünaamiliste omaduste arvestamiseks ning tema dünaamika juhtimiseks koostatakse mootori dünaamikamudel, mida seal kasutatavate vektormuutujate tõttu nimetatakse ka mootori vektormudeliks.

Elektroonika → Elektriaparaadid
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun