või muundamata põllukultuuridega. Ristumine iseenesest ei pruugi keskkonnale või inimtervisele ohtlik olla, kui sellega ei anta edasi omadusi, mis muudaksid sugulasliikide edaspidist käitumist. Kui ristumisel antakse edasi umbrohumürgikindlust kandev geen, ähvardab põllumajandust selge oht umbrohud ei allu enam tõrjele. Ristandid muutuvad ohtlikuks alles siis, kui need on võimelised looduses püsima jääma ja oma levikut suurendama. Järglasi mitteandvad üksikud ristandtaimed ei kujuta endast ohtu. 4.2. Pärast ohu määratlemist on riskianalüüsi teine etapp tõenäosuse ja võimaluse hindamine, et see oht tegelikkuses realiseerub Ohu realiseerumise tõenäosus võib puududa, olla minimaalne, väike, keskmine (märkimisväärne) või suur. Oluline on ka GMO-de kasvatamise või kasutamise ulatus ja kogused. Tõenäosus ja ulatus kokku annavad võimaliku ohu tegelikkuseks realiseerumise absoluutväärtuse ohu võimalikkuse.
(Turve jt 2008, lk 8) Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. See ei pruugi olla keskkonnale või inimtervisele kahjulik, kuid sellega ei anta edasi omadusi, mis muudaksid sugulasliikide edaspidist käitumist. Ristandid muutuvad ohtlikuks alles siis, kui need on võimelised looduses püsima jääma ja oma levikut suurendama (umbrohi ei allu enam tõrjele). Järglasi aga mitte andvad ristandtaimed ei kujuta endast ohtu. (Turve jt 2008, lk 9) Geenmuundatud taimede kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust. Muidugi on võimalik luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud. Nende talitlemise tagajärgi ökosüsteemis pole aga praeguste tasemete juures võimalik prognoosida. Lisaks arvatakse, et geneetiliselt muundatud taimed ja loomad on nii ohtlikud loodusele, kui ka inimeste tervisele
annaabi.ee 
