Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampsiri sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Rümba kvaliteet on hampsiritel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi aastakümnete, kuid viimaste aastate ristandsigade arvu suurenemine vähendas nende osatähtsust. Tõugu on parandatud importaretusmaterjaliga (tõusead, sperma) Suurbritanniast, Rootsist, Norrast ja Soomest.Eesti suurt valget tõugu sead on tugeva kehaehitusega ja varavalmivad, heade liha-omadustega. Sead on peekonitüüpi, proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis-pidamistingimustega. Temperamendilt on sead rahulikud ja emised hoiavad hästi põrsaid. Värvus on valge, pea kerge, koon keskmise
Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampširi sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Rümba kvaliteet on hampširitel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi aastakümnete, kuid viimaste aastate ristandsigade arvu suurenemine vähendas nende osatähtsust. Tõugu on parandatud importaretusmaterjaliga (tõusead, sperma) Suurbritanniast, Rootsist, Norrast ja Soomest.Eesti suurt valget tõugu sead on tugeva kehaehitusega ja varavalmivad, heade liha-omadustega. Sead on peekonitüüpi, proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis- pidamistingimustega. Temperamendilt on sead rahulikud ja emised hoiavad hästi põrsaid
kõrgekvaliteediliste suguloomade tootmine. Landrassi tõugu sigade populaarsuse kasvuga suurenes selle tõu aretusega tegelevate aretuskeskuste arv ja vähenes suure valge sea puhasaretusest huvitatute arv. 1959. aastal oli Taanis juba 256 landrassi tõu aretuse keskust ja ainult üks suure valge tõuga tegelev aretuskeskus. 1961. a. suletigi viimane suure valge sea aretuskeskus. Hiljem otsustati siiski, et ristandsigade tootmiseks on vaja puhtalt aretada ka suuri valgeid sigu, mistõttu 1970. a. organiseeriti 2 riiklikku suure valge sea aretuskeskust. Nii landrassi kui ka teiste Taanis kasvatatavate seatõugude aretuses mängis olulist osa sigade kontrollnuuma meetod, mille rakendamiseks loodi juba 1907. a. esimesed kontrollkatsejaamad. 1950. a. oli Taanis juba 5 kontrollkatsejaama. Need olid ehitatud tapamajade kooperatiivide poolt ja töötasid riikliku eksperi-mentaallaboratooriumi juhendamisel. Alates 1973
annaabi.ee 
