Feminism on oma alguse saanud Prantsuse revolutsioonist 1830. aastal, kuid organiseeritud feminism sai alguse alles Esimesel Naiste Konverentsil 1948. aastal Seneca Fallsis Ameerika Ühendriikides. Feminismi loojaks peetakse Prantsuse filosoofi, romaanikirjanikku ja esseisti, Simone de Beauvoir´i (1908-1986). Feminism on lähenemisviis ühiskonnaelule, filosoofiale ja eetikale, mis püüab muuta neid tendentse, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele Feministliku mõtlemise eesmärgiks on luua ühiskonda, mis kaotaks sotsiaalsete sugude erinevuse ning saavutaks naistele ja meestele võrdsed võimalused ning õigused. Feministlik mõtlemine annab mõista, et naisi, ei tohiks ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feministlik teooria käsitleb ning eristab nais- ja meessugu kahest tasandist lähtuvalt : bioloogiline- ja sotsiaalne sugu. Feministlik ideoloogia on mitmevormiline, see tähendab, et
Sellel oal on ka palju alamsorte, näiteks: Ecuadori Cacao, Nacional ja Arriba Forastero. Mõned neist on väga heade maitseomadustega ja kasutatakse peene šokolaadi toormeks. Trinitario on kahe eelneva sordi ristandsort. Algupäraselt üritati seda sorti ristada viies Criollo oad Forastero ubade juurde, et nendest üks sort ristata, aga õnnetuseks surid kõik puud ära. Teisel katsel viidi Forastero oad Criollo ubadega ristamisele ning siis võttis see jumet ja hakkasid välja arenema Trinitario oad. See ristamis uba on kõige peenem ning seda kasutatakse eriti peenete šokolaadide tegemisel. Eriti peent šokolaadi saab selle alamsortidest Carenero ja Rio Caribe. Criollo levikuala piirdub praegu Kesk-Ameerikaga. Forasterot kasvatatakse Lõuna- Ameerikas ja Aafrikas. Trinitariot leidub kõigis kolmes piirkonnas, põhilisteks levikualadeks on Aasia ja Ameerika, väiksem levikuala on Aafrikas. 8. Kokkuvõte
Venemaale toodi furo 1971. a Pariisi loomaaiast, alates 1977. a hakati terves reas karusloomakasvandustes neid ristama vangistuses aretatud mustjalgtuhkrutega (Ternovskaja, Ternovski, 1975). Varem kasutati furot karusnahaloomana vähe, kuna tema nahk jääb kvaliteedi poolest metsikult elava tuhkru omale alla ning karusloomakasvatajad praakisid furo tõukarja hulgast välja. Kuid just furo mängis tuhkrukasvatuses positiivset põhirolli. Tänu furo ristamisele mustjalgtuhkruga loodi puurituhkrute hübriidid, kellel oli kõrgendatud viljakus ja parendatud kvaliteedi ning mitmekesiste varjunditega karusnahk; selliseid loomakesi kutsuti thorefredkadeks või thorzofredkadeks (Ternovskaja, Ternovski, 1979). Need sõnad on poola päritolu ning tänapäeval kasutatakse neid harva, nende asemel kasutavad karusloomakasvatajad nimetust ,,hübriidtuhkur" või lihtsalt ,,tuhkur". Enamik kodutuhkruid on just hübriidtuhkrud ehk siis thorzofredkad
annaabi.ee 
