ehk ühetaolisuse seadus - ristates homosügootseid isendeid omavahel saadakse kõik ühesugused järglased (joonis õp. lk. 79) A - kollane a - roheline AA x aa vanemate genotüübid P A ↵↳ A a ↵↳ a alleelid sugurakkudes (gameedid) ↓ Aa I põlvkonna järglaste genotüübid F1 100% kollased fenotüübid Mendel II seadus ehk lahknemisseadus - ristades heterosügootseid isendeid omavahel saadakse järglaste hulgas lahknemine (genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1, fenotüüpide lahknemissuhe 3:1) Aa x Aa F1 A ↵↳ a A ↵↳ a gameedid ↓ AA genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1 3 kollased : 1 rohelised fenotüüpide lahknemissuhted Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus
sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkonna isendid geneetiliselt sarnased. - Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus - Ristades heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas nii genotüüpiline kui ka fenotüüpiline lahknemine. - Kolmas seadus ehk Sõltumatu lahknemise seadus - Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. - Dominantsuse seadus Hugo de Vries mutatsiooniteooria - Uurides taimi leidis, et võivad tekkida uued päritavad tunnused (mutatsioonid) Thomas Morgan ja kromosoomiteooria - Uurides Drosophilat avastas, et kromosoomid on pärilikkuse aluseks Friedrich Miescher ja DNA
annaabi.ee 
