vahemademete ja algselt kivist balustraadi ning ehisvaasidega pidulik graniittrepp, millega koos letasid lossi mtmed tunduvalt enne samal khal asunud puidust hrrastemaja. Keskteljest ida pool paiknevad kaks teineteisega risti asetsevat prnaalleed. Ristuvatest alleedest lunas paiknesid avarad muruvljakud. Pargi tagaosa idaklge on ristanud pgatud prnade allee, mille mrke vib veel vlja lugeda silinud puude ja nende pahkliku tve jrgi. Samuti vis pgatud prnade allee ristada pargi lne klge, mille ks rida on veel silinud. Muruvljakuid piirab lunast osaliselt silinud lne-ida suunaline allee. Keskteljest lne poole jvale lossi ja alleedega piiratud avarale muruvljakule on 20. sajandil rajatud mnguvljakud, mis on tnaseks amortiseerunud ning parki ebasobivad. Lossi mbruse pargi lpetab lunas hobuseraua kujuline tiik, mille keskmes paikneb mar terassidena kujundatud saar, kus on asunud sinna 1939. aastal je rest mberpaigutatud kuuele okslikule
See uba annab šokolaadile omase punaka tooni ning mõnusad maitsenüansid. 9 Forastero on tavalie sort, mida kasutatakse šokolaadi masstoodanguks. Sellel oal on ka palju alamsorte, näiteks: Ecuadori Cacao, Nacional ja Arriba Forastero. Mõned neist on väga heade maitseomadustega ja kasutatakse peene šokolaadi toormeks. Trinitario on kahe eelneva sordi ristandsort. Algupäraselt üritati seda sorti ristada viies Criollo oad Forastero ubade juurde, et nendest üks sort ristata, aga õnnetuseks surid kõik puud ära. Teisel katsel viidi Forastero oad Criollo ubadega ristamisele ning siis võttis see jumet ja hakkasid välja arenema Trinitario oad. See ristamis uba on kõige peenem ning seda kasutatakse eriti peenete šokolaadide tegemisel. Eriti peent šokolaadi saab selle alamsortidest Carenero ja Rio Caribe. Criollo levikuala piirdub praegu Kesk-Ameerikaga. Forasterot kasvatatakse Lõuna-
ANTIGEENSUS –VÕIME REAGEERIDA KAS ANTIKEHADE VÕI T LÜMFOTSÜÜTIDE RETSEPTORITEGA HAPTEENID-VÄIKESED MOLEKULID,MIS VÕIVAD OLLA IMMUNOGEENID KUI ON SEOTUD SUUREMALE “ KANDJALE”. Nt penitsilliin võib seonduda meie oma vere valgule(albuliinile) ja muutuda antigeeniks siis. Immuunoglobuliin domään 70-110 amiinohapet, võileiva taoline kahest kihist antiparallelsetest beeta ahelatest (7-9) struktuur, kus on väga konserveerunud disulfiid sild (2 tsüsteiini). Antikehades võime ristada konstantseid domääne aga aminoterminuses on piirkonnad mis vastutavad äratundmise eest, tegemist on variaablite domäänidega. On ka teisi valke kus võib leida immunoglobuliinide domääne (CD48helperitel) ja CD8(tsütotoksilistel)). Adhesioonimolekulid – ICAM. Siirdamisreaktsioonid on keerulised, sest MHCII klassi molekule kontrollitakse, kui esitlatakse võõra isendi omasid (võõras rakk), neid on väga palju variante inimestel. Klass I MHC – oma materjal ja klass II võõras.
annaabi.ee 
