taimtoidu küpsetamiseks. Lihatoit tuli ajutegevusele kasuks. Oletatakse, et koos kodukoldega ja lihatoiduga suurenes perekonna ühtekuuluvus. Et emad ja lapsed süüa saaksid, pidid isad jahisaaki koju vedama. Et noored naised rohkem sünnitada saaksid, pikenes vanade naiste eluiga pärast klimakteeriumi – tekkis vanaemade seisus.) 143. Homo neanderthalensis : kus ja millal elas, mida saavutas? Ulatuslikema, Rissi ehk Dnepri jäätumise ajaks (umbes veerand miljoni aasta eest) eristus Euroopas ja LääneAasias (mitte Aafrikas!) uus, külmale kliimale eriti kohastunud liik Homo neanderthalensis. Ta oli jässaka kujuga atleet, laiade ninasõõrmetega. Vist küttis suurulukeid lähivõitluses, sest kõik leitud skeletid kannavad paranenud haavade jälgi. Ka naiste omad. Aga nad olid paranenud – see tähendas, et oma haavatuid raviti ja toideti. See oli n.ö. koopainimene, kes elas muuseas ka
Pinnakatte stratigraafilisel liigestamisel on juhttasemeks kõige soojema jäävaheaja, ülem-Pleistotseeni kuuluva Prangli (Lääne-Euroopas Eemi, Venemaal Mikulino, Alpides Riss-Würmi) jäävaheaja setted. Klassikalised sellised setted on Rõngus moreenidevahelised soo- ja järvesetted ning Prangli saarel moreenidevahelised meresetted. Eestis on ka vanema, Kesk-Pleistotseeni kuuluva Karuküla (Lääne- Euroopas Holsteini, Venemaal Lihvini, Alpides Mindeli-Rissi) jäävaheaja setteid. Nende jäävaheaegade ning kolme Eesti jääaja setteid loetakse kihistuteks (Sangaste, Ugandi, Järva), neid liigestavaid staadiumi- ja staadiumi vaheaja setteid (Ülem- Sangaste, Alam-Ugandi, Kesk-Ugandi, Ülem-Ugandi, Kelnase, Valgjärve, Savala, Võrtsjärve) alamkihistuteks. 130. Pinnamood ja selle kujunemine Eesti pinnamood on tasane, kõrgusvahed väikesed. Maapinna keskmine
annaabi.ee 
