-Fikseeritud strateegia mis sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri. Tehti katse metsmaasikate ja Maajalg taimega pannes nad kokku kasvama: metsmaasikas paigutas juuri võrdselt naabripoole ja temast eemale, maajalg kahandas kasvu naabri suunas. Järelikult maajalg eristab enda ja naabri juuri, isegi kui naabriks on geneetiliselt identne isend (mõlemad need taimed on risoomtaimed). Kohates (puudutades) maajala juuri, metsmaasika juurte kasv naabri poole isegi intensiivistub. Ehk siis vastus küsimusele: taimed võivad koheselt vähendada juurte kasvu, jääda muutumatuks või hoopis intensiivistada oma juurte kasvu olenemata kas tegu lähisugulase, sama taime või mittesugulase juurega. SETTS (käigud) AND THE CITY: BEHAVIOUR OF URBAN ANIMALS (J. A. Davison)
(kuni 25 cm), osa maapealseid osi talvitab (näiteks pohl ja puju). Hemikrüptofüüdid – mitmeaastased taimed, mille uuenemispungad paiknevad ebasoodsatel aastaaegadel maapinnal või mulla pinnakihis (näiteks maasikas). 4. Krüptofüüdid (geo-, helo- ja hüdrofüüdid) – taimed, mille paljunemisorganid on mullas või veekogu põhjas. Taime maapealsed osad talveks hävivad (näteks sibul, mugul või risoomtaimed; geofüüt (pungad säilituselundites, mullas) – kuldtäht, helofüüt (sootaim) – kaisel, hüdrofüüt (pungad mudas või vees) – vesiroos, vesihernes). 5. Terofüüdid – üheaastased taimed, mille elutsükkel lõpeb ühe aastaga. Ebasoodsa aastaaja elavad üle seemnetena (näiteks paljud rohttaimed). 126. Eesti peamised elupaigad ja kasvukohad: mets, niit, soo ja raba, rannikualad, veekogud, poollooduslikud kooslused, kultuurkooslused Mets
annaabi.ee 
