aastal. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks: Üheidulehelised- osakonnad on kujundatud vabakujuliselt ja peenrad järgivad loodusliku levikut Euroopast Ida- Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab 300 erinevat liiki taimi. Suve esimesel poolel kasvavad ja õitsevad taimed on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merenda(Merendera trigyna), sibuliiriselised, krookuselased, lumi-, märtsikellukesed kirgaslilled, puškiiniad, püvililled, madalakasvulised risoomsed iirised ja koerahambad Kaheidulehelised- Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Seal asuvad nõgeselased, rebasheinalised, puulõielised ja veel teisi liilke taimi. Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Kasvavad ka kultuurtaimed: tatar, lääts, artišokk, lina, riitsinust, tubakat, safloori jne. Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas
o b) narmasjuursed; o c) mugulumbrohud ja sibulumbrohud; o d) puhmikulised kõrrelised umbrohud 8 · Rändlikud (ehk vegetatiivselt levivad) roomav tulikas, hanijalg, valge iminõges, põldmünt, harilik naat, soo-nõianõges, kõrvenõges, harilik orashein, põldosi, paiseleht, harilik puju: o a) võsundilised; o b) risoomsed; o c) roomjuurelised. 9. Mõisteid taimekaitsest (pestitsiidid, insektitsiidid, herbitsiidid, kontaktsed preparaadid, süsteemsed preparaadid, üldhävitava toimega preparaadid, glüfosaadid, valiva toimega preparaadid, mullaherbitsiidid, paagisegud, kasutusnorm, ooteaeg, tööoode) Ooteaeg vaheaeg ööpäevades tkv viimase pritsimise ja saagi koristamise vahel; ladudes viimase pritsimise ja lao kasutuselevõtu vahel
annaabi.ee 
