Risoomid: Soovõhk ongi siiski mügine. Vesiroos/veskupp palju saponiine. Neist saaks toota tärklist( juur purustada ja pesta paar korda) Hundinui vänge õhn, aga maitse täitsa ok. Pillroog jämedad risoomid,suurel hulgl varuainedi. Aga kuidagi õline ja piisavalt tõrjuvad. (Vanad ei kõba kuskile) Orashein risoomid sisaldavad palju suhkurt. Peale kuivatamist kui magus papp. Konnaosi nö söödav. Kiviimar risooid tugevalt magusad. Natukene sahhariini meenutav maitse. Magusus ei tue suhkrust vad mingitest kõrvaltaimedest. Mingit magusareaktsioone esile kutsuv. Juured: Putked( mets harak/köömen/metsporgand/moorputk) väga vänge maitsega aga ei riku suppi ära. Individuaalne vareeruvus on liiga suur, mõni on hea. Metsporgand on väga kibe, pole eestis põlistaim. Metssead söövad köömenjuuri. Takjad suurtakjas, omapärane kõrvalmaitse- Hanijag mugulad pidid olema söödavad.
okt. Kasutatakse ka varitsus- ja hiilimisjahti. Metssiga (Sus scrofa) Selts: sõralised Sugukond: sigalased. Välimus: 100-150kg. Pikad tumedad karvad. Kuldil suured kihvad. Kärss. Suht ümarad kõrvad. Levik: kogu Euroopa, v.a. Suurbritannia ja suurem osa Soomest ja Skandinaaviast, Lõuna-Siberist, Põhja-Aafrikast, Aasia lõunaosas. Arvukus Eestis: ~16 000 Toitumine: Peaaegu sama, mis inimenegi. On omnivoor. 2/3 oma toidust saab maad sonkides. Rohttaimed, mugulad, juured, risooid, viljd, marjad, seemned, loomne toit tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad. Sigimine: Jooksuaeg novembrist jaanuarini ühes piirkonnas 1-1,5 kuud. Emasloom võib innelda 2x aastas, kui esimene pesakond hukkub. Teine paaritumine kunaiganes. Tiinud 4,5-5kuud, põrsad märtsist maini, põhiliselt aprillis. Keskmiselt 5-8põrsast. Kuldid elavad muidu eraldi, aga jooksuajal ühinevad karjaga. Siis toimuvad kultide vahel vihasesd võitlused ning võitja viljastab kõik karja emased
annaabi.ee 
