riskitundlikkusest r ja tulemuse ebakindluse (riski) suurusest d. Viimast mõõdetakse juhusliku komponendi dispersiooniga D(). Põhimõtteliselt võib ette tulla inimesi ja olukordi, kus eelistatakse ebakindlat tulemust kindlale. Nii on see praktiliselt kõigi loteriide puhul inimesed on nõus raha välja andma teadmises, et tõenäoliselt läheb osa sellest kaduma. Siin on riskitundlikkuse indikaator r negatiivne. Rendi- ja palgasuhe *p0* = u+p12(rd-1/4k)*Kui 4krd = 1, siis p0* = u ja p1* = ½*Eeldades u = 0, saame*Kui 4krd > 1, siis p 0* > 0 ja p1* < ½ palgasuhe*Kui 4krd < 1, siis p0* < 0 ja 1 < p1* < ½rendisuhe *Võime vähemalt tinglikult eristada rendi- ja palgasuhet kui esindussuhte korraldamise vorme. Nendevaheliseks piiriks võib pidada olukorda, kus 4krd = 1, seda vähemalt juhul kui alternatiivse netokasu võimalus agendil puudub
4 Alltöövõtjate pakkumised 3.7.4 Alltöövõtjate valimine 3.7.4.1 Läbirääkimised 3.7.4.2 Objektiivse hinnangu andmine 3.7.4.3 Eeltingimused 3.7.4.4 Sõltumatud hinnangud 3.7.4.5 Lepingu sõlmimine 3.7.4.6 G ÜL Alltöö vajaduse määratlemine 3.8 Riskid 3.8.1 Riskijuhtimise planeerimine 3.8.1.1 Planeerimiskoosolekud 3.8.1.1.1 Huvigruppide riskitundlikkuse uurimine* 3.8.1.1.2 Eelmääratud rollide ja vastutuspiiride kindlakstegemine* 3.8.1.1.3 Organisatsiooni olemasolevate riskijuhtimise reeglitega tutvumine 3.8.1.1.4 Riskijuhtimise planeerimise abivahendid 3.8.1.2 Riskijuhtimise plaan 3.8.1.2.1 Riskijuhtimise meetodid 3.8.1.2.1.1 Lähenemisteed 3.8
annaabi.ee 
