müraallikad. (2) Riskianalüüsi käigus peab pöörama erilist tähelepanu: 1) müraga, sh impulssmüraga kokkupuute tasemele, tüübile ja kestusele, arvestades töövahendi tootja või tarnija esitatud andmeid töövahendi mürataseme kohta, mürataseme määramist indikaatorseadmega või müra mõõtmise tulemusi; 2) käesolevas määruses sätestatud müra piirnormidele ja meetmete rakendusväärtustele; 3) müra võimalikule mõjule riskitundlike töötajate (nt rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised) tervisele; 4) müra ja töös kasutatavate ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenevale mõjule, kui selle hindamine on tehniliselt teostatav; 5) müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusohu vähendamiseks antavate helisignaalide koostoimest tulenevale kaudsele mõjule; 6) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete töövahendite või -meetodite olemasolule;
mõõtmisel saadud andmeid säilitatakse sobivas vormis, mis võimaldab hilisemat konsulteerimist. 4. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja riski hindamisel erilist tähelepanu järgmisele: a) kokkupuute tase, tüüp ja kestus, kaasa arvatud igasugune kokkupuude katkendliku vibratsiooni või korduvate põrutustega; b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja kokkupuute rakendusväärtused; c) igasugused mõjud eriti riskitundlike töötajate tervisele ja ohutusele; d) kõik kaudsed mõjud töötajate ohutusele, mis tulenevad mehhaanilise vibratsiooni ja töökoha või muude töövahendite koostoimest; e) töövahendite tootjate vastavalt asjakohastele ühenduse direktiividele esitatud teave; f) mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusvahendite olemasolu; g) üldvibratsiooniga kokkupuute pikendamine üle tavalise tööaja tööandja vastutusel;
annaabi.ee 
