(samamoodi p53 ja p105RB). Epidemioloogia. Resistentne inaktivatsioonile kuivamise, detergentide, GI sekreetide (hape, proteaasid, sapp) toimel. Seega levik fekaaloraalselt, elutute objektidega, näpuga, kehvasti klooritud basseinides. Peamiselt levivad respiratoorselt või fekaaloraalselt, loomreservuaare ei paista olevat. Levikule aitavad kaasa lähikontaktid (klass, barakid). Enamik infektsioone asümptomaatilised: aitab levikule kaasa. Riskipopulatsioonid: alla 14-aastased, inimesed tiheda rahvastusega aladel (lasteaiad, barakid, ujumisklubid jms). Viirus levib ülemaailmselt, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom on lineaarne, kaheahelaline, kummaski 5’ otsas kovalentselt terminaalne proteiin. Geene transkribeeritakse mõlemalt DNA ahelalt mõlemas suunas replikatsioonitsükli erinevatel aegadel, seotud funktsiooniga geenid klastrites. Suurem osa tekkinud RNAst protsessitakse tuumas eraldi mRNA-deks
Toodab monocytosis promoting factor’it, rakuseinakomponenti, mis põhjustab monotsüütide proliferatsiooni. Elutsükkel: 1) tungib rakku 2) moodustub fagolüsosoom 3) listeriolüsiin O lõhub fagolüsosoomi 4) bakterid vabanevad tsütosooli 5) aktiin vahendab (ActA) liikumist naaberrakku. Protsess algab enterotsüütides, jätkub makrofaagides. Epidemioloogia. Haigused inimesel harvad, esinevad vaid väga konkreetsetes riskipopulatsioonides. Riskipopulatsioonid on vastsündinud (tavaliselt grupp B streptokokk või Listeria), rasedad, rakulise immuunsuse puudulikkusega, üle 65 aasta vanustel. Listeria elab pinnases, vees, juurviljades, loomade, lindude, putukate soolestikus. Asümptomaatilist kandlust sooles esineb 1…5%. Haigestumine on sporaadiline. Nakatumine peamiselt keetmata-küpsetamata toitudega, eelkõige juustuga (> puhangud Prantsusmaal), aga ka pooltoore liha, piima, juurvilja ja salatiga. Paljuneb külmkapis!
annaabi.ee 
