siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused. Põhimaanteedest läbivad Sauga valda Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 7,5 km ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 13,5 km ulatuses, lisaks kohalikud maanteed. Sauga aleviku riskiobjektid: Tanklad, Pärnu-Tallinn maantee, Pärnu lennuväli, mis piirneb alevikuga, suured paplid, saeveski. Raskus T P Kommentaarid Objekt Tegevus Oht(kogus) Riskitüüp Ohustatud Tagajärjed E Ke V Ki objekt Tanklad Kütuste Kergesti Tulekahj Inimesed, Keskkonna 4 4 3 4 3 C Kõige suurem oht
ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine, väljaõpe ja varustus, abi planeerimine
APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väikelinnad d) tihe hoonestus, intensiivne liiklus, tööstusettevõtted Organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi. Grupp kogub analüüsiks vajalikud lähteandmed, seadusandliku osa + muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgid, detailsuse astme, riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2. aste riskiobjektid elukeskkonnas, laevad, raudtee, töötlev tööstus a) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kujutavad endast ohtu b) tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjektil igas osas c) koostatakse ainete nimestik d) määratakse õnnetuse või riski tüübid (keemiliste ainete leke, tulekahju, plahvatus, radioaktiivne saastumine) e) määrata ohustatud objektid: inimene, keskkond, vara
APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väikelinnad d) tihe hoonestus, intensiivne liiklus, tööstusettevõtted Organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi. Grupp kogub analüüsiks vajalikud lähteandmed, seadusandliku osa + muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgid, detailsuse astme, riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2. aste riskiobjektid elukeskkonnas, laevad, raudtee, töötlev tööstus a) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kujutavad endast ohtu b) tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjektil igas osas c) koostatakse ainete nimestik d) määratakse õnnetuse või riski tüübid (keemiliste ainete leke, tulekahju, plahvatus, radioaktiivne saastumine) e) määrata ohustatud objektid: inimene, keskkond, vara
Kontrollnimekiri ehk võrdlev analüüs- võimaldab ohuallikat kindlaks määrata sellega, et kontrollitakse ettevõttes standarditest, ettekirjutistest jm piiravatest tingimustest kinnipidamist. Tulemuseks on kont.nimekiri koos märkmetega selle kohta, kas teatav hulk tehnilisi tingimusi on täidetud või mitte. Kasutatakse ligikaudsel analüüsil ehk esialgne riskianalüüs see on kasutusel riski objektide kindlakstegemisel ilma tehnilistesse üksikasjadesse laskumata. Leitakse tähtsaimad riskiobjektid. Pühjuse ja tagajärje analüüs on laialt kasutusel seadmete töökindluse ja rikete pühjuste väljaselgitamisel. See on mingi algsündmuse suhtes rikkehargmiku ja sündmuste hargmiku kasutamisega. See sobib lihtsustatud kkrh. Kasutatakse õnnetuste kohta kogutud materjali stst töötlemisel. Aruande koostamine: peab olema: riskihindamise kava, kontseptuaalne mudel, andmeallikad ja kasutatud meetodid, eksponeerituse ja ökoreaktsiooni koonduseloomustused, riskiiseloomustus.
(0,1 m3); anum veega (0,15 m3) ja tulekustutusvaip (mittepõlevast riides 1,5x2,0 m). Tulekustuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja kustuti põhi põrandast mitte kõrgemal kui 1,5 m. Juurdepääs kustutile peab olema vaba. Tulekustuti kere tuleb värvida punaseks. Tulekustuteid kontrollitakse vähemalt 1x kahe aasta jooksul. 10. Riski analüüs Analüüsi eesmärk on anda ülevaade eksisteerivatest ohtudest ja näidata, kus võivad toimuda tõsised õnnetused (riskiobjektid); millised võivad olla ähvardavad ohud; millist tüüpi õnnetused võivad juhtuda (riski tüübid); kes ja mis võivad kannatada saada ja kus (ohustatud objektid); millisel viisil ja millises ulatuses võib tekkida kahju (tagajärjed); õnnetuse (väga ligikaudne) tõenäosus; millised tegurid suurendavad riski. Risk on ohu ja ohutuse mõõduks, mida iseloomustab mittesobiva sündmuse tõenäosus, tagajärjed, tõenäoline kahju. Vähendades riski tõenäosust ja tagajärgi saame saavutad
võib sageli hinnata küllaldase täpsusega, et luua alus riske vähendavate praktiliste meetmete valikuks. Tõenäosus, et õnnetus juhtub ja põhjustab kahju, on väiksem siis, kui tunnetatakse ohtu ja saadakse aru nende põhjustest ning tagajärgedest. Samuti tuleb pöörata tähelepanu omavahel seotud ohtudele. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade esinevatest ohtudest ja näidata: · kus võivad toimuda tõsised õnnetused (riskiobjektid); · millised võivad olla ähvardavad ohud; · millist tüüpi õnnetused võivad esineda (riski tüübid); · kes ja mis võivad kannatada saada ja kus (ohustatud objektid); · millisel viisil ja millises ulatuses võib tekkida kahju (tagajärg); · õnnetuse (väga ligikaudne) tõenäosus; · millised tegurid suurendavad riski; · analüüsi esitamise viis [26, lk 22]. Riskianalüüsi protsess koosneb järgmistest etappidest:
annaabi.ee 
